Värskelt on ilmunud kaks ülevaadet, mis käsitlevad metsade netojuurdekasvu ja raiemahtu/puiduvarumist ning nende suhet. Euroopa ministrite metsakaitse protsess "Euroopa metsad" (Forest Europe) avaldas Euroopa metsade seisundi ülevaate (State of the Europe’s Forests 2025) ja Eurostat tuli välja metsa arvepidamise (EFA) andmestiku põhjal uudisega 2023. aasta netojuurdekasvu ja puiduvarumise vahe kohta. Mõlemad allikad toovad Eesti kohta esile asjaolu, et raiemaht/puidu varumine on ületanud netojuurdekasvu.
Teoreetiline taust: netojuurdekasvu ja raie tasakaal
Jätkusuutliku metsamajanduse kontseptsioon (sh 45 näitajat) on kokku lepitud Euroopa ministrite metsakaitse protsessi käigus. Netojuurdekasvu ja raie tasakaal on vaid üks jätkusuutlikku metsamajandust kirjeldav näitaja. Netojuurdekasv saadakse, kui juurdekasvust arvatakse maha looduslikult väljalangev puidukogus – kui vahe on positiivne, siis metsa tagavara kasvab; kui negatiivne, siis kahaneb. Metsa puuliigilist ja vanuselist koosseisu arvestamata on näitaja väheinformatiivne. Näiteks, kui metsad on suhteliselt noored, siis juurdekasv on suur, kuid raievõimalus väike. Uuendusraieküpseid metsi pole siis piisavalt ning puit akumuleerub ja metsavaru suureneb, nagu toimus see perioodil 1950–2000.
Majandatavate metsade (forest available for wood supply) kasutamine võib olla (mitte)jätkusuutlik nii netojuurdekasvust suurema kui ka väiksema raie korral. Euroopa metsade seisundi ülevaates (State of Europe’s Forest ehk SoEF2025) on öeldud, et raie ei tohi juurdekasvu ületada pikemas vaates. Lühi- ja keskpikas vaates võib metsamajandus olla jätkusuutlik ka juurdekasvu ületades. Jälgida tuleks, et raiemahud ei ületaks varasematel aastakümnetel akumuleerunud, kuid raiumata jäänud juurdekasvu. Eestis on ajaperspektiivi lisamine tihti unustatud. Ainult netojuurdekasvu ja raie suhte põhjal hinnangu andmise probleemsust näitab ka fakt, et lõputult ei ole võimalik elus puid raiuda ei üle ega alla netojuurdekasvu.
Juurdekasv, suremus ja raie
Juurdekasv näitab puistule aastas lisanduvat tüvepuidu kogust, mida väljendatakse tihumeetrites hektari kohta aastas. Oluline on ka suremus – kui noorendikus on hektaril keskmisena 2000–10 000 puud, siis vanas metsas heal juhul 500. Kui juurdekasvust lahutada looduslik suremus, saame puistu tagavara reaalse loodusliku suurenemise (ilma raieteta). Seda nimetatakse ka netojuurdekasvuks. Tagavara suureneb seega täisjuurdekasvust oluliselt vähem. Mida vanem mets, seda suurem on looduslik suremus.
Puistu juurdekasv sõltub nii metsa iseloomust kui ka välistest mõjutajatest. Juurdekasvu mõjutavad metsa isaloomustavad tunnused on: liigiline koosseis, vanus, kasvukoha headus ja metsa tihedus. Puistu eluea jooksul juurdekasv muutub – väga noores metsas on see väike, saavutab keskeas maksimumi ja vanaduses väheneb. Kuna meie metsad ei ole vanuseliselt ühtlaselt jagunenud, siis muutub Eesti metsade juurdekasv pidevalt. Perioodil, mil on ülekaalus keskealised puistud, on ka kõikide puistute keskmine aastane juurdekasv suurem. Kui vanema metsa osakaal kasvab, siis hakkab langema ka meie metsade kogu juurdekasv.
Väliste mõjutajatena tuleb eelkõige esile tuua ilmastiku ja kahjustused. Metsa kasv on tundlik aktiivse kasvuperioodi põudadele, eriti määravaks saab see siis, kui põuad on mitmel aastal järjest. Samuti võib välja tuua eelkõige kuuse kahjustused: üraskid ja juurepess.
Raiemaht sisaldab raiutud elusate ja surnud puude tüvepuidu mahtu. Selleks, et ei toimuks topelt arvestust tuleks netojuurdekasvuga alati võrrelda elusate puude raiet (surnud puud ja nende raie on arvestatud suremuse all).
Pikaajaline vaade
Netojuurdekasvu ja raie suhte mõistmiseks tuleks vaadelda näitajat pikaajalises vaates. Mittemajandatavas (ehk rangelt kaitstavas) metsas raiet ei tehta ja seal kõik puud ükskord surevad, s.t juurdekasv pikapeale võrdsustub suremusega. See omakorda tähendab, et netojuurdekasv on null.
Kui aga raie toimub majandatavas metsas? Eeldame esialgu, et majandatava metsa pindala jääb samaks. Kui raiuda väga pikas perspektiivis pidevalt alla netojuurdekasvu, siis mets vananeb, juurdekasv väheneb ning suremus suureneb, mille tagajärjel netojuurdekasv ja seega ka raiemaht jõuavad lõpuks nulli. Kui aga raiuda pidevalt üle netojuurdekasvu, siis mets kogu aeg nooreneb ja metsa tagavara jõuab lõpuks nulli ning seega ka raiemaht. Niisiis ei ole lõputult võimalik raiuda ei üle ega alla netojuurdekasvu. Tegelikkuses toimuvad Eestis aga majandatava metsa pindala muutused, mis teevad arvutused ning ka muutuste mõistmise keerukamaks. Meie majandusmetsa läheb järjepidevalt kaitse alla, samal ajal aga toimub ka metsastumine.
Eelneva põhjal saame öelda, et raie on netojuurdekasvu alus, vaadeldes piisavalt pikka perioodi on raiemaht ja netojuurdekasv alati võrdsed. Kui ütleme, et raiemaht üle netojuurdekasvu on „üleraie“, siis tähendab see seda, et raiemaht alla netojuurdekasvu on „alaraie“. Kui me metsa ei raiu, jõuab mets tasakaaluseisundisse, kus netojuurdekasv on võrdne nulliga. Forest Europe aruandes käsitletakse netojuurdekasvu ja raie tasakaalu peatükis 3.1. Aruanne kinnitab, et lihtsalt netojuurdekasvu ja raie võrdlemise põhjal järelduste tegemisel tuleks ettevaatlik olla:
“In Europe, many forests are reaching maturity, and their growth is slowing. Their age structure, therefore, indicates that overall accumulation is approaching saturation. This could mean that stable utilisation rates conceal underlying changes, such as slower growth, higher natural losses and increased salvage logging. High ratios may also indicate underuse, which can a affect forest health due to ageing or overcrowding. In sustainably managed forests, the aim is to maintain or improve forest conditions while allowing for economic use by keeping a balanced ratio.”
“...market volatility and accumulated growing-stock surpluses can lead to periods of higher felling without undermining medium-term sustainability...“
“...because the ratio can be temporarily affected by disturbance-related felling and reduced increment, it should be interpreted alongside information on natural losses, disturbances, and changes in growing stock…“
“Although the ratio of increment to fellings is a classic indicator of sustainability, it is also complex. In the long term, fellings should not exceed increment; however, in the short to medium term, other interpretations may apply. “
“Utilisation rates above 100% should be interpreted with caution, as they may reflect short-term disturbance-related salvage felling combined with reduced increment.“
Eesti olukord
Juurdekasvu, suremuse, netojuurdekasvu ja raie vahekorda käsitlesime möödunud aastal SMI andmete tutvustamisel.
Viimase kümnendi keskmisena on elusate puude raiemaht olnud kõrgem kui majandatavate metsade netojuurdekasv. Kui vaadelda 20 aastast perioodi (sellele saab hinnangu anda SMI põhjal), siis on eluspuude raiemaht olnud alla netojuurdekasvu. Eksperthinnanguna võime selle perioodi tõmmata aga kordades pikemaks. Peale teist maailmasõda on metsamaa pindala järjepidevalt kasvanud (hinnanguliselt oli metsamaa pindala enne teist maailmasõda 1,5 mil ha), mille tõttu on meil palju metsa, mis sai uuendusraiekõlbulikuks suhteliselt samal ajal. Pindala pideva kasvu tõttu on meil seega juba ca 80 aastat netojuurdekasv olnud majandatavates metsades suurem kui elusate puude raiemaht.
Järgneval joonisel on näha, et juurdekasv ja suremus on üsna suure varieeruvusega. Peamiste põhjustena saab välja tuua esiteks ilmastiku ja kahjustused ning teiseks ka statistilise varieeruvuse. Pikema perioodi keskmisena statistiline varieeruvus väheneb, aga siis ei saa me niivõrd hästi näidata lühiajalistest mõjuritest tulenevaid muutusi.
Kokkuvõtvalt saab öelda, et netojuurdekasvu ja raiemahu suhe on oluline, kuid piiratud tähendusega näitaja. Selle põhjal ei ole võimalik teha lõplikke järeldusi metsamajanduse jätkusuutlikkuse kohta ilma:
- ajaperspektiivi arvestamata;
- metsade vanuselise ja puuliigilise struktuuri analüüsita;
- ning teiste ökoloogiliste ja majanduslike tegurite kaasamiseta.
Sisuline hinnang metsamajanduse kestlikkusele eeldab alati tervikpilti.
Taustainfoks
Metsa arvepidamise (EFA) andmestiku esitamine muutus liikmesriikidele kohustuslikuks 2025. aastal (aluseks Keskkonnaarvepidamise määrus). Keskkonnaagentuur edastas andmed puittaimestikuga maa ja puiduvaru osas 2022. ja 2023. aasta kohta 2025. aasta septembris. Puiduvaru tabelis on esitatud andmed ka netojuurdekasvu ja puiduvarumise kohta. Netojuurdekasvu aluseks on SMI üksikpuude mõõtmiste alusel arvutatud netojuurdekasvu hinnangud (nn 5 viieaastase perioodi aastane keskmine). Puidu varumise hinnang põhineb samuti SMI raiemahu hinnangule (3 viimase raiehooaja keskmine), millele on lisatud arvestuslik mittetüvepuidu varumise maht (aluseks SMI info raiealade kohta, kust raiejäätmed on langilt eemaldatud). Alates 2026. aastast saab EFA andmestik Keskkonnaagentuuri ja Statistikaameti andmeedastuslepingu osaks.
SoEF2025s raporteeritakse indikaatori 3.1 raames üld- ja netojuurdekasvu ning suremust ja raiemahtu. Raporteerimine toimub 5 aasta tagant, koordineerivaks asutuseks on ÜRO Euroopa Majanduskomisjon ja raporteeritavad andmed avaldatakse ÜRO FAO metsavarude veebiportaalis. Raporti koostab Forest Europe kontaktüksus. Raporteeritava aasta hinnang on 5 aasta keskmine (2020 on 2018–2022 aasta keskmine). Andmete allikaks on SMI. Juurdekasvu ja suremuse hinnangute puhul on aluseks võetud raporteerimise hetkel kättesaadav olnud viimase 5 aasta keskmine aasta kuna juurdekasvu arvutus kaasab üksikpuude juurdekasvu andmeid 5 viieaastase perioodi kohta. Raiemaht on SMI hinnang 5 aastase perioodi keskmine aasta (2020 on 2018–2022 aasta keskmine)
Autorid: Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialistid Madis Raudsaar ja Mati Valgepea
