Mõõtmistulemused avaldas täna Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), mis pakub Euroopa Komisjoni nimel Copernicuse kliimamuutuste seire teenust (C3S) ja Copernicuse atmosfääriseire teenust (CAMS). Andmete avaldamine on koordineeritud ka teiste globaalset seiret teostavate asutustega nagu Ühendkuningriigi MetOffice, Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO), NASA, NOAA ja Berkeley Earth.
Copernicuse kliimamuutuste seire teenuse andmed annavad ülevaate kliimamuutuste ulatusest ja kiirusest Euroopas ning kogu maailmas. Keskkonnaagentuur kasutab neid andmeid, et hinnata kliimamuutuste mõju Eesti elukeskkonnale, inimeste tervisele ja loodusele.
Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala: „2025. aasta Copernicuse andmed kinnitavad, et elame ajastul, mil äärmuslikkusest on saanud uus normaalsus. Kolmas järjestikune väga soe aasta maailmas, rekordiliselt väike jääkate polaaraladel ja kasvav kuumastress mõjutavad ka Eestit. Kliimamuutused ei kajastu ainult globaalses statistikas – me kõik kogeme neid oma igapäevaelus. Üha heitlikumad talved, sagedasemad üleujutused ja suvised kuumaperioodid mõjutavad tervist, loodust ja elukeskkonda. 2025. aasta Eesti ilmaülevaade kinnitab, et möödunud suvi oli siinmail rohkete ja sagedaste sadude tõttu üks sajuseimaid mõõteajaloos ning temperatuuri poolest platseerus see soojuselt vaatlusajaloo kolmandale kohale. See rõhutab veelgi vajadust tugineda täpsetele ja usaldusväärsetele seireandmetele, mis on aluseks nii kohanemismeetmete loomisel kui ka pikaajaliste otsuste tegemisel.“
ERA5 andmetel oli 2025. aastal maakera pinnalähedane õhutemperatuur 1,47 °C võrra kõrgem tööstuseelsest keskmisest. Vaatlusajaloos rekordiliselt soojal 2024. aastal oli see näitaja tööstuseelsest 1,60 °C võrra kõrgem. Erinevate meetodite alusel võib väita, et maakera õhutemperatuur on pikaajalises perspektiivis hinnanguliselt 1,4 °C võrra tööstuseelsest keskmisest kõrgem. Praegust globaalse soojenemise kiirust arvestades jõutakse Pariisi kokkuleppes määratud pikaajalist keskmist kirjeldava 1,5 °C lävendini käesoleva kümnendi lõpuks – enam kui kümnendi võrra varem, kui kokkuleppe allkirjastamise ajal prognoositi.
Viimased kolm aastat 2023–2025 olid erakordselt soojad peamiselt kahel põhjusel. Esiteks kerkib kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris, mille taga on jätkuv süsinikuheide ja süsiniku sidumise võime kahanemine looduses. Teiseks kerkisid El Niño nähtuse ja teiste looduslike variatsioonide tõttu erakordselt kõrgele maailmamere pinnatemperatuurid, mida omakorda võimendavad kliimamuutused. Lisafaktoriteks on ka muutused õhus leiduvate aerosoolide ja madalate pilvede kogustes ning variatsioonid atmosfääriringluses.
Nii nagu 2023. ja 2024. aastalgi, oli 2025. aastal keskmisest soojem märkimisväärsel osal maakerast. Õhu- ja merepinna temperatuurid troopikas olid eelnenud kahe aastaga võrreldes madalamad, kuid siiski keskmisest märksa kõrgemad paljudes piirkondades väljaspool troopikat. 2023. ja 2024. aastaga võrreldes olid mullused madalamad temperatuurid troopikas osaliselt tingitud El Niño lõuna ostsillatsiooni ehk ENSO tingimuste neutraalsusest või nõrkadest La Niña oludest Vaikse ookeani ekvatoriaalpiirkonnas. Möödunud aastale eelnenud kahe aasta kõrgemad temperatuurid olid seevastu osalt tingitud tugevast El Niño sündmusest. El Niño efekt maakera temperatuuridele on pigem soojendav, millele lisandub inimtekkelise kliimasoojenemise pikaajaline trend. La Niñal on seevastu pigem vastupidine mõju. Õhutemperatuurid troopilise Atlandi ja India ookeani kohal olid 2025. aastal samuti vähem äärmuslikud kui 2024. aastal.
Vastukaaluks esinesid 2025. aastal kõrgemad temperatuurid polaarpiirkondades. Aasta keskmised õhutemperatuurid kerkisid Antarktikas rekordiliselt kõrgele ja soojuselt teisele kohale Arktikas. Soojarekordeid aastakeskmiste tasemel mõõdeti ka paljudes teistes regioonides, esmajoones Vaikse ookeani loode- ja edelaosas, Atlandi ookeani kirdeosas, Euroopa idapoolseimas- ja loodeosas ning Kesk-Aasias.
ECMWF-i peadirektor Florian Pappenberger kinnitas, et elame eurooplastena mõõteajaloo kõige soojemas kümnendis, mistõttu Euroopa Komisjoni investeering Copernicuse programmi omab kriitilist väärtust. „35 rahvust teeniva rahvusvahelise organisatsioonina pakub ECMWF maailmas tipptasemel teadust, et saaksime langetada teadmispõhiseid otsuseid ning rakendada viimaks ka meetmeid kliimamuutustega kohanemiseks, sest iga aasta ja iga kraad loeb. Valmisolek ja ennetus on võimalikud, aga seda vaid juhul, kui tegevus juhindub teaduslikest tõenditest.“
Euroopa Komisjoni kaitsetööstuse ja kosmose peadirektoraadi (DG DEFIS) Maa seire osakonna juht Mauro Facchini meenutas, et Copernicuse programm loodi poliitikutele, erasektorile, ülikoolidele ja Euroopa kodanikele usaldusväärse ning sõltumatu kliimainfo tagamiseks. „Tänased tulemused näitavad, kui oluliseks on programm muutunud. 1,5 °C lävendi ületanud kolmaastak on verstapost, milleni keegi poleks soovinud jõuda, kuid rõhutab ühtlasi, kui tähtis on Euroopa juhtroll kliimaseires kohanemis- ja leevenduspoliitika kujundamisel.“
2025. aastal kogeti maakera maismaapiirkondadest pooltes keskmisest rohkem päevi, mil esines vähemalt tugevat kuumastressi põhjustavaid olusid – st olusid, mil tunnetuslik õhutemperatuur oli 32 °C või kõrgem. Kuumastressi peab WHO peamiseks ilmastikuoludest tingitud hukkumiste põhjuseks. Kuivades ja sageli tuulistes piirkondades aitasid kõrgemad temperatuurid kaasa ka maastikupõlengute levikule ja tugevnemisele. Viimased tekitavad süsinikuheidet, toksilist õhureostust peenosakeste näol ja osooni, mis avaldavad mõju inimeste tervisele. CAMS-i andmetel kehtis see nii Euroopa regioonides – kus mõõdeti rekordiliselt kõrgeid põlengutest tingitud aastaseid heitkoguseid – kui ka Põhja-Ameerikas. Need heitmed halvendasid märkimisväärselt õhu kvaliteeti ja omasid tervisele potentsiaalselt kahjulikku mõju nii kohalikul kui laiemal tasandil.
2025. aasta erakordsed tingimused iseloomustavad aastat, mis tõi kaasa äärmuslikke ilmastikusündmuseid paljudes regioonides. Esines rekordilisi kuumalaineid, tugevaid torme Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas, maastikupõlenguid Hispaanias, Kanadas ja Lõuna-Californias. Ehkki neid üksiksündmuseid raportis ei analüüsita, pakuvad need ajakohast konteksti 2025. aastal üha enam tähelepanu pälvinud kliimariskidele.
Copernicuse kliimamuutuste seire teenuse direktori Carlo Buontempo sõnul tõendavad viimased 11 kõige soojemat aastat vaatlusajaloos, et trend kuumema kliima suunas ei ärata kahtlust. „Maailm on kiiresti lähenemas Pariisi kokkuleppes määratud pikaajalist keskmist kirjeldavale lävendile. Me ületame selle, nüüd seisneb valik selles, kuidas selle vältimatu ületamisega ning sellest tingitud mõjuga ühiskondadele ja looduslikele süsteemidele kõige paremini toime tulla.“
Kasvuhoonegaaside kontsentratsioonide tõus atmosfääris – peamiselt inimtegevuse otsene tagajärg – on maakera pikaajaliste keskmiste temperatuuride kasvu peamine vedaja. Kasvuhoonegaaside heite ja kontsentratsioonide monitooring Copernicuse atmosfääriseire teenuse (CAMS) poolt annab informatsiooni kliimamuutuste leevendusmeetmete rakendamiseks.
CAMS-i direktori Laurence Rouil’ sõnul kinnitasid andmed atmosfääri olukorra kohta 2025. aastal, et inimtegevus on endiselt erakordsete temperatuuride peamine põhjustaja. „Kasvuhoonegaaside kogused atmosfääris on viimase 10 aasta jooksul püsivalt suurenenud. Seirame jätkuvalt kasvuhoonegaase, aerosoole ja teisi atmosfääri-indikaatoreid, aitamaks otsustajatel mõista heitkogustega kaasnevaid riske ja neile efektiivselt reageerida, suurendades seeläbi õhukvaliteedi tagamise ja kliimapoliitika vahelist sünergiat. Atmosfäär saadab meile sõnumi ja meil tuleb seda kuulata.“
Globaalsed temperatuurid
- Maakera keskmine temperatuur oli 2025. aastal 14.97 °C, mis on 0,59 °C võrra kõrgem normperioodi 1991–2020 keskmisest ja 0,13 °C võrra madalam kõige soojemast dokumenteeritud aastast 2024.
- Õhutemperatuur maakera maismaapiirkondade kohal oli soojuselt teine ehk 0,20 °C võrra jahedam 2024. aastast ja 0,01 °C võrra soojem 2023. aastast.
- Maailmamere pinnatemperatuur väljaspool polaarpiirkondi oli 20,73 °C ning kolmandal kohal 2024. ja 2023. aasta järel.
- 2025. aasta jaanuar oli maailmas kõige soojem jaanuarikuu vaatlusajaloos. Märts, aprill ja mai kerkisid vastavate kuude arvestuses soojuselt teisele kohale. Möödunud aasta iga kuu peale veebruari ja detsembri oli vaatlusreas soojem kui mis tahes vastav kuu enne 2023. aastat.
Euroopa
- 2025 oli Euroopas seni mõõdetutest soojuselt kolmas. Aasta keskmine õhutemperatuur oli 10,41 °C, mis on 1,17 °C võrra soojem kui normperioodi 1991–2020 keskmine ja 0,30 °C võrra jahedam rekordiliselt soojast 2024. aastast.
Mere jääkatte ulatus
- 2025. aasta veebruaris langes maakera mõlema polaarpiirkonna jääkatte ulatus tervikuna väikseimale tasemele, vähemalt alates satelliidimõõtmiste algusest 1970. aastate lõpus.
- Arktikas olid jääkatte ulatuse vastavad kuukeskmised vaatlusreas väikseimad jaanuaris, veebruaris, märtsis ja detsembris ning kasinalt ulatuselt teisel kohal juunis ja oktoobris. Märtsis registreeriti madalaim aastamaksimum vaatlusajaloos. Aasta miinimum septembris oli seevastu 13. kohal.
- Antarktikas mõõdeti veebruaris jää ulatuse madaluselt neljas aastamiinimum ja septembris madaluselt kolmas aastamaksimum.
2025. aasta ilmastik Eestis
Soojad olud planeedil ei jätnud mullu puudutamata ka Eestit. Keskkonnaagentuuri andmeil kerkis siingi 2025. aasta soojuselt kolmandale kohale vaatlusajaloos (alates 1922. aastast). Aasta keskmine temperatuur oli 8,0 °C ehk aasta oli 1,6 °C võrra soojem normist (võrdlusperioodi 1991–2020 keskmisest). Veel soojemad on Eestis olnud vaid kaks aastat – 2020 (8,4 °C) ja 2024 (8,1 °C). 2020. aasta oli mäletatavasti „aasta, mil Eestis ei olnud talve“ (lühiajaline lumikate tekkis üksnes veebruaris).
2025. aastal olid Eestis pikaajalisest keskmisest jahedamad vaid mai, juuni ja august. Vastavate kuude arvestuses kerkisid mõõteajaloos 10 kõige soojema hulka 2025. aasta märts, aprill, september, november ja detsember. Kui globaalselt oli jaanuar rekordiliselt soe, siis Eestis kerkis see soojuselt neljandaks. Aprillis seevastu püstitati uus kuu soojarekord (27,8 °C Valgas ja Võrus).
2025. aasta Eesti ilmaga põhjalikumaks tutvumiseks vaata kaardilugu ja ülevaatlikku videolugu.
* Copernicus ja ECMWF:
Copernicus on Euroopa Liidu Maa seire programm, mis pakub keskkonnaandmeid kõigile eurooplastele. Seda juhib Euroopa Komisjon koostöös liikmesriikide ja partnerorganisatsioonidega.
ECMWF on rahvusvaheline ilmateenistus ja teadusasutus, mis toodab globaalseid ilmaprognoose ja haldab üht suurimat ilmaandmete arhiivi.
ECMWF viib ellu Copernicuse kliima-, õhukvaliteedi- ja kriisiohjamisteenuseid ning arendab koos ESA ja EUMETSATiga Euroopa Maa digikaksikuid. Eesti on ECMWF-i täisliige aastast 2020 ja selle üks olulisemaid koostööpartnereid Eestis on Keskkonnaagentuur.
Eestis on käimas ka CAMS projekt, mille eesmärk on suurendada Copernicuse atmosfääriseire teenuste kasutamist ja nende mõju Eestis. Projekti rahastab Euroopa Komisjoni vahenditega ECMWF.
