Juba kuuendat aastat järjest kutsus Keskkonnaagentuur kevade alguses vabatahtlikke osa saama igakevadisest kahepaiksete pulmatrallist. Kõigil huvilistel oli võimalus osaleda ka Keskkonnaagentuuri kahepaiksete õuesõppetundides Tallinnas ja Tartus, kus tutvustas konnade ja vesilike tegemisi lähemalt Elin Soomets-Alver (TÜ).
Eelkõige oli kahepaiksete vabatahtliku seire eesmärgiks kaardistada sigimisveekogusid, et läbi korduvate külastuste oleks võimalik võrrelda läbi aastate toimuvaid muutuseid vaatlusandmetes. Vabatahtlike tehtud vaatlused on väga oluliseks täienduseks kahepaiksete seires ning annavad infot nende levikust ja sigimisedukusest Eestis ka sellistes kohtades, kus riiklikku seiret ei teostata.
Kahepaiksete vabatahtliku seire perioodil kevade algusest juuni lõpuni esitati meile kokku 250 vaatlust seitsmest erinevast liigist. Lisaks ka mitmeid vaatluseid, kus täpset liiki polnud võimalik määrata ning vaatlus jäi rühma tasandile, näiteks pruunid konnad või rohelised konnad. Vaatluseid esitati peaaegu kõikidest maakondadest. Ainult Hiiu maakonnast ei tulnud seekord kahjuks ühtegi vaatlust. Kõige agaramad kahepaiksete vaatlejad asusid Saare maakonnas, tänu kellele sai peaaegu kogu Saaremaa vaatluspunktidega kaetud. Kokku tehti Saare maakonnas tervelt 168 kahepaiksete vaatlust. Teist, kolmandat ja neljandat kohta jagasid Harju-, Tartu- ja Võrumaa.
Kõige enam – 91 korral vaadeldi taaskord harilikku kärnkonna (Bufo bufo), mis eelmise aasta tulemusest on peaaegu kolmandiku võrra rohkem. Harilik kärnkonn on Eestis levinuim ning ilmselt ka äratuntavaim kahepaikne, kelle arvukuses pole viimastel aastatel märgatavaid muutuseid täheldatud. Harilikule kärnkonnale väliselt sarnast, kuid Eestis haruldast juttselg-kärnkonna ehk kõre (Epidalea calamita) vaadeldi seevastu vaid ühel korral.
Erinevalt eelmisest aastast vaadeldi rohkuselt teisena rabakonna (Rana arvalis) – tervelt 65 korral ja kolmandana rohukonna (Rana temporaria) 35 korral. Kuigi rabakonna arvukus on viimastel aastatel Eestis kahanenud, siis ei takistanud see Saaremaa innukatel vabatahtlikel konnasõpradel teda üles leidmast ja meile vaatlustena esitamast. Samuti leiti Saaremaalt esmakordselt ka rohukonna, millest saad lähemalt lugeda Keskkonnaagentuuri blogist. Mitmel pool mandri Eestis märgati ka külmunud pruunide konnade (rabakonn ja rohukonn) kudu, mille põhjuseks oli ootamatu kevadine öökülm.
Rohelisi konni märgati seireperioodil seitsmel korral, millest määratava liigina tiigikonna (Rana lessonae) kahel korral. Roheliste konnade sigimisperiood on pruunide konnade omast hilisem ning seetõttu jäid nende vaatlused pigem seireperioodi viimasesse kolmandikku. Erinevalt eelmisest aastast ei märgatud kahjuks ühtegi mudakonna. Haruldasemat harivesilikku (Triturus cristatus) märgati viiel korral ning levinumat tähnikvesilikku (Lissotriton vulgaris) tervelt 30 korral.
Suur aitäh kõigile kahepaiksete vaatlejatele! Kuigi vabatahtliku seire periood on selleks aastaks lõppenud ning saab uuesti hoo sisse uuel aastal, siis on kahepaiksete juhuvaatlused endiselt oodatud. Näiteks metsa seenele minnes tasub kirja panna ka lisaks korjatud seentele nende vahel hüppavad konnad. Põnevaid tähelepanekuid metsast ja mujalt ootame Loodusvaatluste nutirakenduse kaudu.
Autor: Keskkonnaagentuuri peaspetsialist Christel Rose Bachmann
