Copernicuse atmosfääriseire teenuse ehk CAMS (Copernicus Atmosphere Monitoring Service) eesmärk on pakkuda pidevat ja usaldusväärset infot Maa atmosfääri seisundi kohta, kasutades satelliidimõõtmisi, maapealseid vaatlusi ning keerukaid mudelarvutusi. CAMS kogub andmeid ja esitab prognoose näiteks õhusaasteainete kontsentratsioonide, kasvuhoonegaaside taseme, tolmu, metsatulekahjude suitsu ja õietolmu leviku kohta.
Blogi
Välisõhu kvaliteeti jälgitakse riiklikku keskkonnaseire programmi raames välisõhu allprogrammi kuuluvate välisõhu kvaliteedi ja sademete seires ning kiirgusseire allprogrammi keskkonna ioniseeriva kiirguse seires.
Tänavuse augusti Eesti keskmine õhutemperatuur oli 15,8 °C, mis on pikaajalisest keskmisest ehk normist (1991–2020) 0,9 °C madalam. Väga jahe ei olnudki, sest alates 1922. aastast on esinenud jahedamaid augustikuid 39. Väärib märkimist, et tänavune august oli veelgi varasema normperioodi 1961–1990 augustikuu normist 0,3 kraadi soojemgi.
Keskkonnaagentuur koostab iga-aastaselt vee-erikasutusluba omavate ettevõtete aastaaruandega esitatud informatsiooni põhjal koondülevaate, kust leiab infot nii veevõtu, -kasutuse, -heite kui ka reostuskoormuse kohta.
Copernicuse kliimamuutuste teenistus ja Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus on loonud uue tööriista Thermal Trace, mis võimaldab jälgida kuuma- ja külmastressi esinemist kogu maailmas.
Augustikuu ülevaatest selgub, et võrku ühendatud tuuleparkide koguvõimsus Eestis on hetkel 694 MW. See näitab, kui palju on installeeritud võimsust kasutuses ja elektrivõrguga ühendatud. Kehtestatud eri- ja detailplaneeringutes lisanduvad hinnangulised võimsused, mis augustikuu seisuga ulatuvad 323 MW-ni. Töös on mitmeid nii eri- kui detailplaneeringuid ning tuuleenergiat on kavandatud ka üldplaneeringutes, mille koguvõimsus võiks tulevikus ulatuda kuni 4202 MW-ni. Planeeringud, mis on liikumas kehtestamise suunas, annavad potentsiaalselt juurde veel umbes 412 MW.
Sel kevadel viidi läbi haudelinnustiku kordusloendused Soomaa rabades: Kikepera, Öördi, Valgeraba, Riisa ja Saessaare. Eelmine seirekord nendes rabades jääb aastasse 2014 (Kikepera, Öördi, Valgeraba, Riisa) ning 2016 (Saessaare). Kordusseire väärib tähelepanu, kuna neis rabades on vahepeal toimunud soode tervendamine, mis hõlmas ka serva-alade metsakuivendussüsteeme.
Kuumalainete ajal tiheasustusaladel esinev võimalik soojussaare efekt on üks peamisi tulevikukliima riske nii Eestis kui ka mujal maailmas. Keskkonnaagentuuril valmis Eesti linnade soojussaartest värske kaardilugu, mis põhineb Ameerika Landsat-8/9 satelliitide mõõtmistele aastail 2020 kuni 2024.
Kuu esimesel poolel oli ülekaalus normist jahedam ilm. Kuu keskpaiku jõudis lõpuks kohale ka kaua oodatud südasuvine soojus, mis tõi endaga kaasa esimese suvise kuumalaine. Mitmel pool tõusis maksimaalne õhutemperatuur kuni viiel järjestikusel päeval +27 °C-ni ja kõrgemale. Eesti keskmine õhutemperatuur oli 19,2 °C, mis on 1,4 °C normist kõrgem.