Šveitsi-Eesti koostööprogrammi elurikkuse toetusmeetme üheks eesmärgiks on testida uudseid lahendusi riiklikus elustiku seires. Keskkonna DNA ehk eDNA põhine lähenemine on üks neist.
Blogi
Veebruarikuu ülevaatest selgub, et võrku ühendatud tuuleparkide koguvõimsus Eestis on jätkuvalt 694 megavatti.
Vaatasime peale Tartu Maratoni ilmaoludele läbi aastakümnete. Need on olnud väga muutlikud – on olnud nii suurepäraseid suusatalvi kui ka lumevaesemaid aastaid. Kuigi talvede keskmine õhutemperatuur on alates 1960. aastatest tõusnud, toimus suurim muutus 1980. aastate lõpus, mil talved muutusid järsult soojemaks. Otepääl on just veebruaris kõige suurem tõenäosus piisavaks suusalumeks, mistõttu on Tartu Maratoni toimumisaeg kliimatingimusi arvestades valitud talve kõige lumerohkemasse perioodi. Samas sõltuvad lõplikud rajaolud alati konkreetse talve iseloomust.
Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskusel valmis 2026. aasta jaanuarikuu ülevaade. Andmed põhinevad miljarditel mõõtmisandmetel satelliitidelt, laevadelt, lennu- ja meteoroloogiajaamadest üle kogu maailma.
Rahvusvahelist märgalade päeva tähistatakse igal aastal 2. veebruaril, et juhtida tähelepanu märgalade rollile inimeste heaolu, elurikkuse ja kliimakindluse toetamisel. Sellel puhul on paslik vaadata ka Eestis ringi ning meenutada, kui olulist looduslikku kaitset märgalad meile pakuvad.
Eesti keskmine õhutemperatuur oli -7,8 kraadi (norm -3,1 kraadi), mis on viimase 25 aasta üks külmemaid, jäädes alla vaid 2010. aastale kui keskmiseks õhutemperatuuriks mõõdeti -11,4 kraadi ja edestades napilt 2016. aastat (-7,7 kraadi).
2. veebruaril tähistame rahvusvahelist märgalade päev! Et päev saaks väärikalt ära märgitud, avaldame värske kokkuvõtte Euroopa mastaabis ainulaadse Tooma sooseirejaama tööst.
2026. aasta kalaks on valitud lest – merekala, kes võib harvem sattuda ka jõgede alamjooksudele. Heidame pilgu lesta eluolule ning vaatame, miks on ta nüüd palju peenem kala kui vanasti. Intervjuus räägivad kaks lesta ise põhjustest, miks neid on Läänemeres niipalju vähemaks jäänud ja teevad ettepanekuid, mida inimesed teisiti võiksid teha, et lest jälle tavalisemaks kalaks saaks.
Talv Eestis pole kunagi ainult lumivalge ja rahulik. See võib olla sama kaunis kui ka ohtlik! Kaunis lumikate ja härmatis loovad vaatemängu, mis toob silmailu, aga samal ajal võivad jäätuvad vihma- ja udupiisad muuta teed libedaks ja ohtlikuks ning tuua elektriliinide katkestusi. Blogis kirjutavad Keskkonnaagentuuri spetsialistid, kuidas tekivad teraline ja kristalliline härmatis, millised liitladestused võivad päriselt pahandusi teha ning miks vanarahvas härmatist ilmamärkidena jälgis. Ja mis kõige parem, videost näed, kuidas jäite-härma mõõtmine Eesti ilmajaamades ajalooliselt on käinud.