Lisatud ka video: https://www.youtube.com/watch?v=fG6GFtVtNzg
Tänavusel talvehooajal on loodus Eesti elanikele juba pakkunud nii silmailu kui ka katsumusi. Kaunis lumikate ja härmatis on vaheldunud ebameeldivate hüdroloogiliste nähtustega nagu nõeljää Tallinnas, jääummistused ja üleujutused Kuningakülas ning Põltsamaal, ja need on vaid mõned näited.
Sajandeid on just härmatis pakkunud rahvauskumustes peale silmailu samuti endelisi tähendusi põldude saagikuse ning elanike tervise kohta. Meie esivanemad teadsid ka: „ilus nägu, paha tegu“ – paljud talvised ilmanähtused, isegi härmatis, võivad vahel kaasa tuua paksu pahandust. Mis on siis härmatis?
Härmatis, mida hiljuti imetleda saime, on lumetaoline sade, mis tekib külma uduse ilmaga puude ja põõsaste okstele, traatidele ning mitmesugustele esemetele. Teaduslikumalt öeldes: nähtus kujuneb külma õhu saabudes, mil toimub väga kiire veeauru üleminek kristallilisse olekusse.
Mõnikord aetakse segamini härmatis ja hall. Hall tekib juhul, kui kondenseerunud vesi jäätub peamiselt horisontaalpindadel (ka teedel) miinuskraadide esinemisel. Ilmajaamades eristati neid õhukese vertikaalse traadi abil: traadile tekib härm, kuid halla sellele ei ladestu. Härmatis tekib pigem talveperioodil, hall aga soojemal aastaajal (kevadel ja sügisel).
Härmatist esineb kahes vormis: teraline ja kristalliline
Teraline härmatis tekib kõige tõenäolisemalt õhutemperatuuril –3 kuni –8 °C uduse ja tuulise ilmaga udupiiskade külmumisel. Jäätumine toimub madalal temperatuuril kiiresti ja piisad ei jõua laiali valguda. Teraline härmatis on pehme, kristallideta sade, sellel puudub kindel struktuur (Pilt 1).
Pilt 1. Teraline härmatis Harimäe vaatetorn 10. detsember 2022. Foto: Ave Lüütsepp.
Kristalliline härmatis moodustub tavaliselt siis, kui taevas on selge ja ilm on külm (õhutemperatuur –10 kuni –25 °C). Härmakristallid tekivad tuulevaikuse või nõrga tuule korral veeauru üleminekul kristallilisse olekusse ning väga väikeste piiskade külmumise tagajärjel. Kristalliline härmatis meenutab ilusat kohevat pitsi, mis raputamisel kergesti maha variseb. Päikesepaistel on näha, et esemed on kaetud säravate peene ehitusega kristallidega (Pilt 2).
Pilt 2. Kristalliline härmatis Pallika, Raplamaa, detsember 2021. Foto: Werner Daffe.
Härma liitladestus tekib siis, kui kaks härma liiki või ka jäide esinevad kõik koos, mis Eesti muutlikku ilma arvestades pole sugugi ebatavaline olukord. Sellisel juhul jätkub üks härma liik järgmisega ilmastikuolude muutumisel. Ka äsja võis ilmselt mitmel pool Eestis näha taolist härma liitladestust nagu pildil 3.
Pilt 3. Härma liitladestus Rahula, Harjumaa 25. detsember 2022. Foto: Jekaterina Služenikina.
Härm toob mõnikord meelehärmi
Härmatis, eriti kristalliline, jätab hapra, kerge ja õhulise mulje. Kui aga säärast ilu koguneb liiga palju, võib härm tuua meelehärmi. Tugev tuul koos väga raske härmaladestusega võib põhjustada elektri- ja sideliinide katkemist. Võivad murduda ka puuoksad, mis on tugeva külmaga suhteliselt haprad. Kui härmakihi paksus ilmajaama jäitepuki traadil (vt video) on 20 mm või enam, loeti seda ohtlikuks ilmanähtuseks. Kiht paksusega vähemalt 50 mm on aga eriti ohtlik ilmanähtus. Kaaluma hakati ilmajaamas härmatist siis, kui traatidele tekib vastava paksusega kiht. Teralise härmatise (ja jäite) massi hakati määrama, kui diameeter oli 5 mm, kristallilise puhul oli aga lävendiks vähemalt 10 mm. Härma mõõtmisi ilmajaamades enam ei tehta.
Pilt 4. Jäide, nagu härmgi, võib liitladestusena tekitada palju kahju. Foto: Elektrilevi 2014.
Eestis on jäite ja härma maksimume registreeritud peamiselt Kirde-Eestis. Väike-Maarja ilmajaamas tekkis 1.−2. novembril 1968. a. traadile 73 mm paksune jääkiht, mille kaal meetri kohta oli 416 grammi (liitladestus). Pole siis mingi ime, kui taolise jäätoru raskuse all elektriliinid katkevad. Sama aasta jaanuaris said Narva elanikud imetleda kristalset härma tervelt 15 päeva jooksul, seega päris pikalt. Tavaliselt on härmapäevi kogu aasta kohta Tallinnas 18, Tartus aga märksa enam ehk 34.
Härm pakub esteetiliste elamuste kõrval kasu ka põllumeestele, sest see sisaldavat viis korda enam lämmastikku kui vihmavesi. Härmatise järgi ennustas vanarahvas ka vilja- ja kalasaaki, samuti suvist ilma: tugev härmatis jaanuaris andvat märku nii heast vilja-aastast kui ka äikeselisest suvest. Elame – näeme!
Kõik, mis läigib on libe (autojuhtide tarkus)
Kui aga objektidele langenud vihma-, uduvihma- või udupiisad külmuvad, siis moodustub härmatisest hoopis ohtlikum ilmanähtus – jäide. Jäide on läbipaistev või poolläbipaistev jääkiht, mis tekib esemetele, traatidele ja puuokstele. Kui härm tekib kiirel jahtumisel, siis jäite moodustamist soodustab veepiisakeste aeglasem jahtumine.
Pilt 5. Jäide postkastil 2022. Foto: Svetlana Pudova
Kui jääkiht on tekkinud maapinnale, siis nimetatakse seda kiilasjääks (pilt 6).
Pilt 6. Kiilasjää 15. jaanuar 2022. Foto: Keskkonnaagentuur.
Sõiduteedele tekkiv kiilasjää toob libisemisohu ja võib jääda autojuhile märkamatuks (nn must jää). Tegelikult pole see värvilt must, vaid lihtsalt läbipaistev.
Autoliikluses püütakse jäätumise ja libeduse vastu võidelda teedele soola või graniitkillustiku (kõnniteedele) puistamisega ja lumetõrjega: sool aitab jääd sulatada ja takistab selle uuesti tekkimist, sahad eemaldavad lume ning koos aitavad need tegevused hoida teed paremini läbitavana.
Samas ei kao libedus täielikult ka siis, kui teed on hooldatud, mistõttu jääb talvistes oludes nii sõidukijuhtidele kui ka jalakäijatele alati oluline roll oma liikumiskiiruse ja tähelepanelikkuse kohandamisel (Pilt 7).
Pilt 7. Jäiteohu liiklusmärk Tallinnas 2024. Foto: Keskkonnaagentuur.
Jäätumine mõjutab ka lennuliiklust. Lennukitel kasutatakse spetsiaalseid vahendeid, mis sulatavad jää ja hoiavad ära uue jää tekke. Jäätumine mõjutab lennuki aerodünaamilisi omadusi ja võib viia juhitavuse kaotamiseni. Eriti ohtlik on lennuki tiibade ja mootori jäätumine. Jää võib kahjustada lennukil erinevate sensorite ja antennide tööd.
Pilt 8. Jäätõrje lennukitel. Foto: Tartu lennujaam.
Jääkiht võib osutuda hukutavaks nii lennukitele kui laevadele. Vaid üks näide. Aasta esimesel päeval uppus Lennusadamas kaks laeva, põhjuseks aluste jäätumine tugeva tuule, kõrge laine ja madala temperatuuri tõttu. Tuulepoolsel pardal võib jääkiht kasvada sellises koguses, et laevad kaotavad tasakaalu, teaduslikumalt öeldes – püstuvuse ja võivad kaaduda ehk ümber minna.
Pilt 9. Jää laevadel, Labradori meri, talv 1997. Allikas: NOAA.
Talvised sademed ja nende tekkeprotsess
Lumesadu on kõigile teada talvine nähtus, aga õhutemperatuuri vertikaalsest jaotusest sõltuvalt atmosfääris võib talvel maapinnale jõuda mitmesuguseid sademeid. Nende tekkimise mõistmiseks tuleb vaadata, mis toimub pilvede ja maapinna vahelises õhukihis. Pilt 10 kirjeldab skemaatiliselt talviste sademete tekkimist erinevate vertikaalsete temperatuurijaotuste korral.
Pilt 10. Skeem: talvised sademed sõltuvalt temperatuurist erinvates õhukihtides. Allikas: Keskkonnaagentuur.
Lumi on tahke sademe liik, mis langeb maapinnale kristallidena või räitsakatena, kui õhutemperatuur on alla 0 °C. Vihm on vedel sademete liik, mis langeb maapinnale erineva suurusega piiskadena. Kui vihm jahtunud maapinna ja esemetega kokku puutudes külmub, nimetatakse seda jäätuvaks vihmaks. Viimane põhjustab nii jäidet kui kiilasjääd. Lörts on sademete liik, mis koosneb nii lumest kui vihmast.
Pilt 11. Lumelörtsi ladestus elektriliinidel Püssi ja Väike-Maarja lähistel, talv 2006. Foto: Elering AS.
Jäävihmaks aga nimetataks sellist nähtust, kus soojast kihist külma sattuvad vihmapiisad külmuvad ning piiskade keskele jääb külmumata vett. Jäävihm sajab iseloomuliku sahinaga, maapinnale kukkudes läheb külmunud vihmapiisa koorik pooleks. Jäävihm võib põhjustada nii jäidet kui kiilasjääd.
Pilt 12. Jäävihma ja tormi tagajärjed USA-s Massachusettsis Bostonist läänes 26.–29. november 1921. Foto: Wikipedia; kirjeldus: AccuWeather.
Seda, mis on jäävihm, teati juba saja aasta eest: „Haruldast meteorologia nähtust on laupäeval peale lõunat tähele pandud. Nimelt sadas nõndanimetatud jäävihma. Sadas peenikest, niisket vihma, kuna õhus oli 4 kraadi külma.“ (Päevaleht, 16.02.1909).
Kokkuvõttes sõltub talviste sademete esinemise tüüp valitsevast temperatuurimustrist pilvede ja maapinna vahel. Just seetõttu võib talvel esineda nii lund, lörtsi, jäävihma, jäätuvat vihma ja ohtlikke jäite-härma nähtuseid.
Videost saad teada, kuidas talvised nähtused tekivad ja kuidas toimus jäite-härma mõõtmine Eesti meteoroloogiajaamades: https://www.youtube.com/watch?v=fG6GFtVtNzg
Autor: Keskkonnaagentuur
