Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) värskeim ülevaade näitab, et maakera kaitsev osooniauk on väiksem kui varasematel aastatel. Raporti sõnumid sisaldavad häid uudiseid nii inimeste kui planeedi jaoks tervikuna.
Võtmesõnumid
- Muutused osoonikihis näitavad jätkuvalt selle taastumist lähimate kümnendite jooksul
- WMO osooniraporti (Ozone Bulletin) kohaselt oli osooniauk 2024. aastal väiksem kui varasematel aastatel
- Osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon ja Montréali protokoll tõestavad teaduse kasulikkust globaalsete meetmete rakendamisel
- Osoon stratosfääris kaitseb inimeste ja planeedi tervist
- Jätkuv atmosfääriseire on äärmiselt oluline
2024 WMO osooniraporti teatel oli osooni vähene kahanemine tingitud osaliselt atmosfääri looduslikest faktoritest, mis põhjustavad aastast-aastasse esinevaid kõikumisi. Sellegipoolest viitavad pikaajalised positiivsed muutused atmosfääris, et rahvusvaheline kooskõlastatud tegutsemine on olnud edukas.
WMO osooniraport avaldatakse rahvusvahelisel osoonipäeval 16. septembril, mil möödub ühtlasi 40 aastat osoonikihi kaitsmise Viini konventsiooni vastuvõtmisest. Konventsioon kinnitas, et osooni kahanemine stratosfääris on ülemaailmne probleem ning lõi raamistiku osooni uurimiseks, süsteemseks vaatluseks ja teaduslikuks hindamiseks, mobiliseerides selleks rahvusvahelised ressursid.
„Nelikümmend aastat tagasi tulid rahvad kokku, et astuda esimesi samme osoonikihi kaitsmiseks – juhindudes teadusest, tegutsedes üheskoos,“ meenutas ÜRO peasekretär António Guterres. „Viini konventsioonist ja Montréali protokollist kujunesid mitmepoolse eduka koostöö verstapostid. Täna on osoonikiht paranemas. See saavutus tuletab meile meelde, et kui riigid võtavad teaduslikke hoiatusi tõsiselt, on progress võimalik,“ lisas ta.
Praeguseks on tänu Montréali protokollile järk-järgult loobutud tootmast ja tarbimast enam kui 99% ainetest, mille osooni kahjustav toime on tõestatud. Neid kemikaale kasutati külmikutes, kliimaseadmetes, tuletõrjevahus ja koguni juukselakkides. Kui praegused suundumused jätkuvad, taastub osoonikiht tänu nendele jõupingutustele juba käesoleva sajandi keskpaigaks 1980. aastate tasemele. See kahandab märkimisväärselt nahavähi, silma hallkae ja ökosüsteemide kahjustuste riske, mida põhjustab liigne UV-kiirgus.
„Rahvusvahelise osoonipäeva teemaks on „teadusest ülemaailmsete meetmeteni“, peegeldades WMO 75. juubeli motot „teadus tegutsemiseks“. See pole juhus,“ ütles WMO peasekretär Celeste Saulo. „WMO töö osoonikihi uurimiseks on kestnud aastakümneid. Seda toetavad usaldus, rahvusvaheline koostöö ja pühendumine vabale andmevahetusele – kõik see on nurgakiviks maailma kõige edukamale keskkonnaleppele.“
Säästva arengu eesmärgid
WMO osooniraport on organisatsiooni globaalse atmosfääriseire programmi üks väljaannetest, mille eesmärk on informeerida poliitikakujundajaid.
Teadlaste esimene hoiatus kõlas 1975. aastal, mil WMO avaldas teadaande „Inimtekkelistest muutustest osoonikihis ja selle võimalikest geofüüsikalistest tagajärgedest“.
„Vaatamata Montréali protokolli edukusele vahepealsetel kümnenditel, pole see töö siiski veel läbi saanud ja maailmal tuleb endiselt hoolikalt ning süsteemselt jälgida nii osooni stratosfääris kui ka osooni kahjustavaid aineid ning nende asenduskemikaale,“ rääkis Matt Tully, WMO osooni ja UV-kiirguse teadusnõukogu juht. Ta lisas, et osoonikihi ja seeläbi inimeste, keskkonna ja põllumajandusliku heaolu kaitsmine on võimaldanud märkimisväärset edasiminekut ÜRO säästva arengu eesmärkidega (sustainable development goal ehk SDG) nagu SDG3 (tervis ja heaolu), SDG13 (kliimameetmed), SDG2 (nälja kaotamine) ja SDG15 (elu maal).
Osoonikiht 2024. aastal
WMO raporti kohaselt oli võrreldes varasemate aastatega mullu osooni üldkogus stratosfääris kõrgem suurema osa maakera kohal.
2024. aastal oli osooniaugu sügavus Antarktika kohal – kuhu see ilmub igal kevadel – väiksem 1990–2020 keskmisest. 29. septembril oli osooni massi defitsiit (ozone mass deficit OMD) 46,1 miljonit tonni. See auk oli väiksem kui võrdlemisi suured osooniaugud 2020. ja 2023. aasta vahel.
Osooniaugu tekkimine oli suhteliselt aeglane ja osooni kahanemine kulges hilinemisega kogu septembrikuu vältel. Osooniaugu maksimaalsele ulatusele järgnes osoonikihi suhteliselt kiire taastumine.
Raportis nenditakse: „Seda püsivalt hilisemat algust peetakse tugevaks näitajaks, et Antarktika osooniauk hakkab paranema.“
Seire olulisus
Et toetada Montréali protokolli, töötasid teadlased WMO juhtimisel välja põhiprintsiibid osooni ja UV-kiirguse monitoorimiseks vaatlusvõrgustikes. Need juhtnöörid tagavad seire piisava ulatuse, sõnastavad vaatluste, andmetöötluse ja kalibreerimise standardid ning loovad võrgustiku, mis võimaldab teadlastel kohtuda, teadmisi vahetada, väljaõpet saada ja koostöökohti leida.
Selline lähenemine on osutunud hindamatuks efektiivsete vaatluste tegemiseks ja on ühtlasi Montréali protokolli edu üheks peapõhjuseks, nagu nendib raporti artikkel, mis on pühendatud mõõteseadmetele ja võrdlusuuringutele.
Kigali muudatus
Raporti üks teine artikkel vaatleb Viini konventsiooni ja Montréali protokolli saamislugu ja hilisemat Kigali muudatust 2016. aastast, mis kohustas allakirjutanuid vähendama fluorosüsivesinikke – võimsaid kasvuhoonegaase, mida kasutatakse osoonikihti kahjustavate ainete asendusena.
Muudatuse on ratifitseerinud 164 osapoolt ja järk-järguline loobumine püsib graafikus, andes lootust, et tänu sellele saab sajandi lõpuks globaalset kliima soojenemist kahandada umbes 0,5 °C võrra.
Teadusliku hinnangu paneel
ÜRO keskkonnaprogramm ja WMO spondeerivad osooni kahanemist hindavat teaduspaneeli (Scientific Assessment of Ozone Depletion), mis kogub ja lahkab parimat kättesaadavat teaduslikku materjali.
Kui praegune poliitika jätkub, kinnitab kõige hilisem hinnang 2022. aastast, taastub osoonikiht 1980. aasta tasemeni (ehk ajani, mil osooniauku polnud veel ilmunud) hinnanguliselt 2066. aastaks Antarktika kohal, umbes 2045. aastaks Arktika kohal ja ligikaudu 2040. aastaks mujal maailmas. Järgmine hinnang avaldatakse 2026. aastal.
Copernicuse sõnul on osoonikiht väga muutlik
Copernicuse atmosfääriseire teenuse (CAMS) sõnul tekkis lõunapoolkera osooniauk 2025. aastal varakult, laiudes ligi 15 ruutkilomeetri suurusele alale märksa varem kui 2024. aastal, mil see saavutas sellise ulatuse nädal hiljem. Varajasem areng oli pigem kooskõlas 2023. aastal täheldatud mustriga.
CAMS-i direktori Laurence Rouil’ sõnul aitab CAMS kaasa globaalsetele püüdlustele osoonikihi säilitamiseks, pakkudes tipptasemel seirevahendeid ja hinnanguid osooniaugu seisu ning arengu kohta, jälgides osoonikihti ohustavate ainete kontsentratsioone ning avaldades andmeid ja tööriistu osoonikihi aastaringseks jälgimiseks. „2025. aasta osooniauk viitab väga muutlikele mustritele ja annab tunnistust usaldusväärsete prognooside ja analüüside olulisusest.“
Osooniaugu eluiga ja pindala on muutlikud, sõltudes maakera atmosfääridünaamikast ja keemilistest teguritest, mistõttu on sellised kõikumised normaalsed.
Antarktika osooniaugu hooajal (august – detsember) avaldab CAMS iga päev kaarte, graafikuid ja animatsioone spetsiaalsel osooniseire lehel. Alates 2023. aastast mudeldab CAMS ka stratosfääri-keemiat, võimaldades anda operatiivseid prognoose kemikaalide kohta, mis osoonikihti stratosfääris kahandavad.
