WMO raport viitab seninägematutele ilma- ja kliimanäitajatele

20.03.2025 | 07:03

2024. aastal omandasid inimtekkelised kliimamuutused uusi mõõtmeid, mille puhul paljude tagajärgede heastamine võtaks aega sadu, kui mitte tuhandeid aastaid. Seda kinnitas Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni värskeim raport, kus rõhutati ka ekstreemsetest ilmastikunähtustest tingitud mastaapseid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi.

Põhisõnumid:

  • Kliima põhiindikaatorite näitajad kerkisid taas rekordkõrgusele
  • Soojenemine on olnud pikas perspektiivis (kümnendite keskmiste tasemel) vähem kui 1,5 °C
  • Mereveetaseme tõus ja maailmamere soojenemine jäävad pöördumatuks sadadeks aastateks
  • 2024. aasta erakordset soojust õhutas rekordiliselt kõrge kasvuhoonegaaside taseme, El Niño ning teiste faktorite koosmõju
  • Varajane hoiatus ja kliimateenused on kogukondade ja majanduse kaitsmisel üliolulised

WMO värske raport kinnitab, et 2024. aasta oli tõenäoliselt esimene kalendriaasta, mis ületas enam kui 1,5 °C võrra tööstuseelset keskmist: aasta keskmine oli 1.55 ± 0.13 °C võrra kõrgem 1850-1900 keskmisest. See on kõige soojem aasta 175-aastases mõõteajaloos.

WMO raport näitas, et:

  • Süsinikdioksiidi kontsentratsioonid atmosfääris on viimase 800 000 aasta kõrgeimad;
  • Iga aasta viimase kümnendi sees kuulub kõige soojema kümne aasta hulka maailmas;
  • Viimase kaheksa aasta jooksul on iga aasta püstitanud maailmamere soojussisalduse uue rekordi;
  • Vaatlusajaloo 18 kõige madalamat jääkatte ulatust Arktikas esinesid kõik viimase 18 aasta sees;
  • Kõik kolm kõige kasinamat jääkatte ulatust Antarktikas registreeriti viimase kolme aasta jooksul;
  • Mõõteajaloo kõige suurem liustikumassi kolmeaastane kahanemine toimus viimase kolme aasta jooksul;
  • Merevee taseme tõusu kiirus on satelliidivaatluste algusest saati kahekordistunud.

„Meie planeet saadab järjest rohkem hädasignaale, aga käesolev raport näitab, et globaalse soojenemise piirdumine 1,5 kraadiga on pikas perspektiivis endiselt võimalik. Liidrid peavad võtma initsiatiivi – haarama kinni odavatest, puhastest taastuvenergia allikatest, et tuua kasu oma rahvale ja majandusele – ja seda eesmärki täidavad ka käesoleval aastal valmivad riiklikud kliimaplaanid,“ sõnas ÜRO peasekretär António Guterres.

„Üks lävendit 1,5 °C ületanud aasta ei tähenda veel Pariisi kokkuleppe läbikukkumist, aga sellegipoolest tuleks seda võtta kui häirekella, et riskime oma elude, majanduse ja kogu planeediga,“ ütles WMO peasekretär Celeste Saulo.

Joonis 1. Maakera temperatuuri aastakeskmiste kõrvalekalle (anomaalia) tööstuseelse perioodi 1850-1900 keskmisest (graafikul 0,0). Kujutatud on vahemikku 1850-2024. Graafik: WMO.

Raporti kohaselt on kliima maakeral erinevate hinnangute kohaselt 1,34 kuni 1,41 °C võrra soojem võrdlusperioodi 1850-1900 keskmisest, ehkki rõhutati, et globaalses statistikas esineb teatud määramatust. Kuid vaatamata metodoloogiale tähendab iga tõusnud kraadi iga murdosa suuremaid riske ja kulusid kogu ühiskonnale.

2024. aasta rekordilised temperatuurid olid tingitud kasvuhoonegaaside järjest kõrgematest kontsentratsioonidest, millele lisandusid La Niña jahutava mõju kahanemine ja soojendava El Niño väljakujunemine. Erakordsetele temperatuurikõikumistele võisid kaasa aidata ka päikesetsüklid, võimas vulkaanipurse ja jahutavate aerosoolide vähenemine atmosfääris.

Troopilised tsüklonid, üleujutused, põuad ja teised hädaolukorrad tõid 2024. aastal kaasa viimase 16 aasta kõrgeima hulga ümberasujaid, panustasid toidukriisidesse ja põhjustasid ränki majanduslikke kahjusid. Celeste Saulo sõnul vastab WMO väljakutsele varajase hoiatuse süsteemide tugevdamisega: „Teeme edusamme, kuid meil tuleb tegutseda ulatuslikumalt ja kiiremini. Üksnes pooltel maailma riikidest on adekvaatsed varajase hoiatuse süsteemid. See peab muutuma.“

Joonis 2. Kolm meetodit, mille põhjal hinnatakse maakera kliima soojenemise määra 2024. aasta seisuga. Neljas on võrdlus IPCC 6. aruande meetodiga, kus kasutati viimase kümnendi keskmisi ja mis näitas soojenemist aastani 2019. Iga meetodi parim hinnang on antud tumeda vertikaalse joonena ja määramatust kujutab värviline piirkond. Parimad hinnangud näitavad, et globaalne soojenemine on praeguse seisuga jäänud väiksemaks kui 1,5 °C.

Veel põhiindikaatoreid

  • Süsinikdioksiid atmosfääris: Nii süsihappegaasi (süsinikdioksiidi), metaani kui dilämmastikoksiidi kontsentratsioonid atmosfääris on kõrgeimal tasemel viimase 800 000 aasta jooksul. Süsinikdioksiidi kontsentratsioonid 2023. aastal (viimane aasta, mille kohta on olemas globaalsed andmed) olid 420.0 ± 0.1 miljondikosa (ppm), mis on 2,3 ppm-i rohkem kui 2022. aastal ja 151% tööstuseelsest tasemest (1750. aastal). 420 ppm vastab 3276 gigatonnile või 3276 triljonile tonnile CO2-le atmosfääris. Reaalajalähedased andmed kinnitavad, et nende kolme põhilise kasvuhoonegaasi tasemed atmosfääris jätkasid tõusu ka 2024. aastal. Süsihappegaas jääb atmosfääri terveteks põlvkondadeks, sidudes soojust.
  • Maakera pinnalähedase õhutemperatuuri keskmine: Lisaks rekordiliselt soojale 2024. aastale oli iga aasta viimase kümnendi jooksul, 2015 – 2024, üksikuna üks kümnest vaatlusajaloo kõige soojemast aastast. Igal kuul alates juunist 2023 kuni detsembrini 2024 oli maakera kuukeskmised kõrgemad kui mis tahes vastava kuu keskmised mõõteajaloos enne 2023. aastat. Peamiseks veduriks olid kasvuhoonegaasid.
  • Maailmamere soojussisaldus: umbes 90% kasvuhoonegaaside poolt kinni püütud energiast Maa süsteemis on talletatud ookeanis. 2024. aastal kerkis maailmamere soojussisaldus 65-aastase vaatlusajaloo kõrgeimale tasemele. Ookeani soojenemine toob kaasa mere ökosüsteemide allakäigu, elurikkuse kahanemise ja süsiniku neeldumisvõimaluste vähenemise ookeanides. Need muutused on saja kuni tuhande aasta perspektiivis pöördumatud.
Joonis 3. Maailmamere aastane soojussisaldus 2000 m sügavuses perioodil 1960-2024, zetta-džaulides (1021 džauli). Värviline ala kujutab eri hinnangute määramatust.
  • Maailmamere hapestumine: maailmamere pinna hapestumine jätkub, mida tõestab merepinna keskmise pH püsiv langemine. Kõige enam avaldub see India ookeanis, Lõuna-Jäämeres, ekvatoriaalse Vaikse ookeani idaosas, troopilise Vaikse ookeani põhjaosas ja mõnes Atlandi ookeani piirkonnas. Hapestumise mõju liikide areaalile, elurikkusele ja ökosüsteemidele on juba selgesti näha. Süvaookeani pH muutused on saja kuni tuhande aasta perspektiivis samuti pöördumatud.
  • Maailmamere veetase: maakera keskmine meretase oli 2024. aastal satelliidivaatluste ajaloos (alates 1993. aastast) rekordiliselt kõrge. Veetase kerkis perioodil 2015-2024 4,7 mm aastas, mis on kaks korda kiirem kui 1993-2002 (2,1 mm aastas). Veetaseme tõusu mõju ranniku ökosüsteemidele ning taristule on järjest suurem, millele lisanduvad üleujutuste ohu kasv ja põhjavee võimalik reostumine soolase veega.
  • Liustike massibilanss: 2022-2024 oli kõige negatiivsema liustike massibilansiga ajavahemik mõõteajaloos. Liustike kahanemine suurendab ohuolukordi, kahjustab majandust ja ökosüsteeme ja vee kättesaadavust.
  • Mere jääkatte ulatus: 18 madalaimat jääkatte ulatust kirjeldavat miinimumi satelliidivaatluste algusest saati registreeriti Arktikas viimase 18 aasta sees. Aasta miinimum ja maksimum Antarktikas olid mõlemad kasinuselt teisel kohal vaatlusajaloos alates 1979. aastast. Arktikas oli jääkatte ulatuse ööpäevane absoluutne miinimum 2024. aastal 4,28 miljonit km2, mis on kasinuselt seitsmes satelliidivaatluste 46-aastase ajaloo jooksul. Antarktikas jagas jääkatte ulatuse ööpäevane absoluutne miinimum teist kohta ja tähistas kolmandat aastat järjest, mil miinimum kukkus allapoole 2 miljonit km2. Need on kolm kõige madalamat miinimumi Antarktikas satelliidivaatluste algusest saati. 

Ekstreemsed ilmastikunähtused ja nende mõju

2024. aastal esinenud ohtlikud ilmanähtused tõid kaasa kõige kõrgema kliimapõgenike arvu alates 2008. aastast ja hävitasid kodusid, kriitilist taristut, metsi, põllumaad ja elurikkust.

Konfliktid, põud ja kõrged toiduhinnad tõid 2024. aasta keskpaigaks kaasa toidukriise 18 maailma riigis.

Kõige ulatuslikumaid tagajärgi põhjustasid muu hulgas troopilised tsüklonid nagu taifuun Yagi Vietnamis, Filipiinidel ja Lõuna-Hiinas. Orkaanid Helene ja Milton, mis jõudsid oktoobris mandrile Florida läänerannikul, põhjustasid kahju kümnete miljardite dollarite väärtuses. Seoses Helenega kaasnenud erakordsete sadude ja üleujutustega hukkus üle 200 inimese, mis on suurim hukkunute arv Ühendriikides alates 2005. aastast (Katrina).

Troopiline tsüklon Chido põhjustas hukkumisi ja majanduskahjusid India ookeani saarel Mayotte’il, Mosambiigis ja Malawis. Mosambiigis tõi see kaasa 100 000 kliimapõgenikku.

MERIKE LIPU

Kommunikatsiooni peaspetsialist

open graph imagesearch block image