Euroopa Keskkonnaagentuuri aruande „Roheline kasv“ kohaselt on ühiskonna majanduskasvust sõltuvuse vähendamine väga oluline üleminekul vastupidavama ja jätkusuutlikuma tuleviku suunas.
Arusaam, et Euroopa majanduste ja ühiskondade areng peab arvestama keskkonnapiirangutega, on ELi poliitika keskmes. ELi strateegiline tegevuskava Euroopa roheline kokkulepe sisaldab ambitsioonikat tegevuskava Euroopa tootmis- ja tarbimissüsteemide ümberkujundamiseks, et need saaksid tagada jätkuva majanduskasvu, kaitstes samas ökosüsteeme. Euroopa rohelises kokkuleppes pööratakse arusaadavalt palju tähelepanu majanduskasvu edendamisele. Ühiskonnad sõltuvad majanduskasvust, et säilitada tööhõive taset, tõsta elatustaset ning teenida maksutulusid, et rahastada heaoluriiki, riigivõlga ja jätkusuutlikkuse üleminekuks vajalikke investeeringuid.
Kas lõputu majanduskasv on võimalik?
Sellegipoolest on kahtlusi, kas lõputu majanduskasv on võimalik, arvestades looduse piiratud võimet ressursse pakkuda ja reostust absorbeerida. Ülemaailmselt põhjustab majandustegevus juba praegu ulatuslikku keskkonnakahju, mistõttu on vaja majanduskasv eraldada keskkonnasurvetest. Hetkel pole kindel, kas see on üldse võimalik. Lisaks seisab Euroopa järgmistel aastakümnetel silmitsi muude majanduskasvu probleemidega, mis ulatuvad rahvastiku vananemisest kuni pandeemiate ja kliimamuutuste mõjude suurenemiseni.
Need riskifaktorid ei tähenda aga, et Euroopa peaks loobuma rohelisest kasvust. Euroopa roheline kokkulepe on oluline ja me peame tegema kõik endast oleneva, et see oleks võimalikult edukas. Ometi peaks Euroopa rohelisele kokkuleppele tuginedes ja vastupanuvõimet edendades püüdma oma majandust ümber kujundada viisil, mis võimaldab tagada ühiskonna heaolu, isegi kui SKT väheneb.
Vajalikud meetmed hõlmavad muudatusi maksusüsteemides ja laiaulatuslikumaid meetmeid majandustegevuse ümbersuunamiseks igal tasandil, alates kohalikest novaatoritest kuni rahvusvaheliste korporatsioonideni. Oluline on rahavoogude ümberkorraldamine, aga ka uued teadmussüsteemid, mis võimaldavad mõelda ja tegutseda vajalikus tempos ja ulatuses. Seda ümberkujundamist on juba poliitikas ja praktikas vaikselt näha, näiteks ELi säästva rahanduse tegevuskavas. Euroopa peab nendele alustele tuginema ja neid palju kiiremini edendama.
***
Keskkonnaagentuur panustab omalt poolt sellega, et meie kaardistame looduskeskkonda (projekt ELME) ning anname teiste projektidega, nagu IRENES (taastuvenergia ja ökosüsteemiteenuste integreerimine keskkonna- ning energiapoliitikates) ja CleanEST soovitusi ökosüsteemi teenuste teadlikuks kasutamiseks.
Kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050 on aga võrdselt olulised nii kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamine kui ka CO2 sidumise suurendamine metsa ja puittoodetesse (LULUCF).
Tutvu värske aruandega siin.