Viimased andmed näitavad, et kõik ELi liikmesriigid ootavad 2030. aastaks neto heitkoguste vähenemist 54% võrreldes 1990. aasta tasemega. See saab toimuma aga eeldusel, et liikmesriigid rakendavad nii kehtivaid kui ka kavandatud meetmeid ja poliitikaid täielikult.
EEA trendide ja prognooside aruandest selgub, et 2024. aastal vähenesid ELi neto kasvuhoonegaaside heitkogused 37% võrreldes 1990. aastaga. Kui keskenduda ainult ELi siseriiklikele neto kasvuhoonegaaside heitkogustele, st välistades heitkogused rahvusvahelisest lennundusest ja meretranspordist, ületab üldine vähenemine 39%.
Nagu viimastel aastatel, toimusid ka 2024. aastal suurimad vähenemised energiatootmise sektoris. Teistes sektorites — näiteks põllumajanduses, ehituses ja jäätmekäitluses — oli tagasihoidlikum, samas tööstuses ning nii sise- kui ka rahvusvahelises transpordis heitkogused isegi pisut suurenesid.
Aruandes märgitakse mitut arengut, mis vajavad järgnevatel aastatel keskset tähelepanu edenemise säilitamiseks. Nende hulka kuuluvad 2024. aastal toimunud elektrisõidukite müügi aastane langus, kasvuhoonegaaside heitmete vähenemise stagnatsioon teatud sektorites ja liikmesriikides ning ELi metsade ja muldade süsiniku sidumise pikaajaline negatiivne trend. Need trendid kokku rõhutavad vajadust hoida tugevamat fookust kliimategevusel ning suurendada sellesse investeeringuid.
Energia üleminek on hästi käima läinud
Aruande kohaselt on Euroopa üleminek fossiilkütustelt taastuvenergiale käimas. Heitkoguste vähenemine alates 1990. aastast on suurel määral tulnud just sellest muutusest: söe ja nafta kasutamist on vähendatud ning taastuvenergia tootmist suurendatud.
ELi eesmärk on saavutada 2030. aastaks vähemalt 42,5% taastuvenergia osakaal ning vähendada energia lõpptarbimist. Aruanne rõhutab, et nende sihtide saavutamiseks tuleb:
- taastuvenergia võimsusi igal aastal lisada enam kui kaks korda rohkem kui viimase viie aasta keskmine,
- energia tarbimist vähendada senisest üle kahe korra kiiremas tempos.
See on võimalik, kuid eeldab poliitikate järjepidevat elluviimist ning tehnoloogiate, nagu soojuspumbad ja elektrisõidukid, laiemat kasutuselevõttu.
Vaade 2030. aastale ja edasi
Aruanne rõhutab, et viimasel kümnendil on saavutatud märkimisväärne kiirenemine heitkoguste vähendamises ning turule on jõudnud palju uusi lahendusi ja tehnoloogiaid.
Samas tuleb nüüd keskenduda:
- süsiniku sidumise võime taastamisele metsades ja muldades,
- transpordisektori kiirendatud ümberkujundamisele,
- riikide tasandil kokkulepitud plaanide järjekindlale elluviimisele.
Iga vältimata jäänud tonn kasvuhoonegaase vähendab tulevasi riske ja kulusid. Iga paigaldatud taastuvenergia jaam, soojust renoveeritud hoone või kasutusele võetud elektriauto tähendab üht sammu puhtama, energiasõltumatuma ja vastupidavama Euroopa suunas.
Aruandest
EEA raport trendid ja prognoosid Euroopas annab ülevaate kasvuhoonegaaside heitkoguste, taastuvenergia ja energiatõhususe pikaajalisest arengust. Analüüs põhineb EU-27 riikide, viie EEA liikmesriigi ja üheksa Energiaühenduse lepinguosalise raportitel.
Sellega toetab EEA Euroopa Komisjoni hinnangut edenemisele EL-i kliima- ja energiaeesmärkide suunas. Komisjoni Kliimategevuse edenemise aruanne tugineb lisaks ka liikmesriikide värsketele riiklikele energia- ja kliimakavadele.
Täna avaldas EEA ka värske ülevaate kliimamuutustega kohanemise poliitikate arengust. Eestikeelne pressiteade meie kodulehel. Mõlemad väljaanded ilmuvad samaaegselt Euroopa Komisjoni 2025. aasta Energia Liidu ja Kliimategevuse edenemise aruandega.
Eestis on EEA kontaktasutuseks Keskkonnaagentuur.
