Temperatuurirekordiga maailma esikolmikusse kerkiv 2025. aasta jätkus soojuselt kolmanda oktoobrikuuga

07.11.2025 | 09:01

Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu rahastusel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab igal kuul kliimaülevaateid, kus teavitab globaalse pinnalähedase õhutemperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutustest. Enamik andmeid pärinevad ERA5 järelanalüüsi andmebaasist, mis põhineb miljarditel mõõtmisandmetel satelliitidelt, laevadelt, lennu- ja meteoroloogiajaamadest üle terve maailma.
Joonis 1. Maakera pinnalähedase õhutemperatuuri aasta keskmiste kõrvalekalded ehk anomaaliad (°C) tööstuseelse võrdlusperioodi 1850 – 1900 keskmisega võrreldes, alates 1967. kuni 2025. aastani. Lihtsa statistilise mudeli põhjal arvutatud hinnang 2025. aasta kohta on kujutatud punasega ja näitab ka hinnangu 95%-list usaldusnivood. Andmed: ERA5. Joonis: C3S/ECMWF.


Pinnalähedase õhutemperatuuri ja maailmamere pinnatemperatuuri olulised näitajad

Globaalne temperatuur

  • 2025. aasta oktoober oli maailmas soojuselt kolmas vaatlusajaloos. ERA5 andmetel oli maakera pinnalähedase õhutemperatuuri kuukeskmine 15,14 °C, mis on 0,70 °C võrra kõrgem võrdlusperioodi 1991–2020 oktoobrikuu keskmisest.
  • Oktoober oli 0,16 °C võrra jahedam rekordiliselt soojast oktoobrikuust aastal 2023 ja 0,11 °C võrra jahedam samast kuust 2024. aastal.
  • Kuu oli 1,55 °C võrra kõrgema temperatuuriga kui oktoobrikuu hinnanguline keskmine võrdlusperioodil 1850–1900, mida loetakse kokkuleppeliselt tööstuseelseks perioodiks. Seega on oktoober alates 2025. aasta aprillist esimene kuu, mis ületab taas lävendit 1,50 °C. 
  • Viimase 12 kuu (november 2024–oktoober 2025) globaalne keskmine õhutemperatuur ületas 1991–2020 keskmist 0,62 °C võrra ja tööstuseelse perioodi keskmist hinnanguliselt 1,50 °C võrra.
  • 2025. aasta kujuneb peaaegu kindlasti soojuselt teiseks või kolmandaks aastaks maakera mõõteajaloos, jagades võib-olla kohta soojuselt teise 2023. aastaga ja jäädes maha rekordiliselt soojast 2024. aastast.
  • Ehkki 2025. aasta õhutemperatuuri keskmine ei pruugi kerkida 1,5 kraadi tööstuseelsest keskmisest kõrgemaks, ületab tõenäoliselt selle lävendi perioodi 2023–2025 maakera keskmine. See oleks ERA5 andmetel esimene kolmaastak instrumentaalmõõtmiste ajaloos, mille keskmine ületab tööstuseelse perioodi keskmist enam kui 1,5 °C võrra.

ECMWF-i kliimastrateegia juht Samantha Burgess kinnitas, et elame kümnendis, kus 1,5 kraadi lävend tõenäoliselt ületatakse, mis viitab kliimamuutuste kiirenemisele ja meetmete hädavajalikkusele. „2025. aasta oktoober oli vaatlusajaloo soojuselt kolmas oktoober maailmas ja ehkki 2025. aasta ei pruugi tulla rekordiliselt soe, kerkib see peaaegu kindlasti esikolmikusse. Viimased kolm aastat annavad tunnistust erakordsetest temperatuuridest ja perioodi 2023–2025 kolme aasta keskmine kerkib esimest korda 1,5-kraadisest lävendist kõrgemale.“

Joonis 2. Maakera pinnalähedase õhutemperatuuri kuukeskmiste kõrvalekalded ehk anomaaliad (°C) tööstuseelse võrdlusperioodi 1850 – 1900 keskmisega võrreldes, alates jaanuarist 1940 kuni oktoobrikuuni 2025. Iga aastat kujutab eraldi aegrida. 2025. aastat ja kahte kõige soojemat kalendriaastat on kujutatud värviliselt: 2025. aastat tähistab tumepunane joon, 2024. aastat oranž, 2023. aastat kollane joon. Teisi aastaid kujutavad õhukesed hallid jooned. Andmed: ERA5. Joonis: C3S/ECMWF.

Euroopa ja muud piirkonnad

  • Oktoobris 2025 oli Euroopa keskmine õhutemperatuur maismaa kohal 10,19 °C, mis on 0,60 °C võrra kõrgem normperioodi 1991–2020 oktoobrikuu keskmisest. Seega jäi oktoober soojuselt vaatlusajaloo esikümnest välja.
  • Kõige enam ületasid Euroopas õhutemperatuurid pikaajalist keskmist ehk normi (perioodi 1991-2020 keskmist) Fennoskandias ja Ibeeria poolsaare lõunaosas.
  • Keskmisest madalamaid õhutemperatuure kogeti peamiselt Kagu-Euroopas.
  • Eesti keskmine õhutemperatuur oli oktoobris 7,6 °C, mis on 0,9 kraadi võrra normist soojem. Maksimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti 7. oktoobril Narvas: 16,4 °C. Madalaim temperatuur, -5,9 °C, mõõdeti 19. oktoobril Toomal ja sama päeva miinimumtemperatuuride Eesti keskmine oli -2,2 kraadi, mis teeb sellest Eesti oktoobrikuu kõige jahendama päeva (Keskkonnaagentuur).
  • Väljaspool Euroopat ületasid temperatuurid kõige enam keskmisi polaarpiirkondades, peamiselt Loode-Kanadas, Põhja-Jäämere keskosas ja Ida-Antarktises.
  • Negatiivsete anomaaliatega (ehk 1991-2020 keskmisest madalamate temperatuuridega) alad hõlmasid suurt osa Venemaa lõuna- ja idaosast ja Mongooliast, nagu ka Ida-Kasahstani ja põhjapoolseimat osa Hiinast.
Joonis 3. 2025. aasta oktoobri pinnalähedase õhutemperatuuri kõrvalekalle ehk anomaalia (°C) normperioodi 1991-2020 oktoobrikuu keskmisega võrreldes. Andmed: ERA5. Joonis: C3S/ECMW.


Maailmamere pinnatemperatuurid

  • Maailmamere pinnatemperatuuri keskmine laiuskraadide 60°S ja 60°N vahel oli möödunud kuul 20,54 °C, mis on vastava kuu vaatlusreas kõrguselt kolmas näit, jäädes 0,24 °C võrra madalamaks 2023. aasta oktoobrikuu rekordilisest keskmisest ning olles vaid 0,02 °C võrra kõrgem soojuselt neljandast oktoobrist 2015. aastal.
  • Keskmisest (1991–2020) palju kõrgemaid pinnatemperatuure mõõdeti endiselt Vaikse ookeani põhjaosa enamikus piirkondades, kusjuures läänepoolsetes piirkondades olid temperatuurid rekordilised. Vastukaaluks olid merepinna temperatuurid võrdlusperioodi 1991–2020 keskmisele lähedased või sellest madalamad ekvatoriaalse Vaikse ookeani kesk- ja idaosas, mis vihjab  El Niño lõuna ostsillatsiooni ehk ENSO tingimuste nihkele neutraalsusest nõrkade La Niña ilmingute suunas.
  • Põhja-Jäämere Euroopa sektoris ja Indoneesia ranniku lähedal India ookeanis mõõdeti keskmisest palju kõrgemaid kuni rekordilisi mere pinnatemperatuure.

Maailmamere jääkatte olulisemad näitajad

  • Arktikas oli mere jääkatte ulatus oktoobris 12% keskmisest madalam, jäädes vastava kuu arvestuses väiksuselt kaheksandale kohale.
  • Merejää kontsentratsioonid olid keskmisega võrreldes madalaimad Põhja-Jäämere Euraasia sektoris, eelkõige Franz Josephi maast ja Severnaja Zemljast põhjas. See langeb kokku pinnalähedase õhutemperatuuri kõrgete positiivsete anomaaliatega selles piirkonnas.
  • Antarktikas oli jääkatte ulatus möödunud kuul oktoobri arvestuses väiksuselt kolmas, jäädes 6% keskmisest väiksemaks.
  • Merejää kontsentratsioonid Antarktise ümbruses olid keskmisega võrreldes madalaimad Bellingshauseni meres ja India ookeani sektoris. Viimane langeb ühte keskmisest palju kõrgemate pinnalähedaste õhutemperatuuridega Ida-Antarktise kohal.

Hüdroloogilised näitajad

  • 2025. aasta oktoober oli keskmisest (1991-2020) märjem Euroopa kaguosas, eelkõige Balkanimaades – Bulgaarias, Rumeenia lõunaosas, Serbias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Kreekas –, aga ka Türgi lääneosas. Keskmisest rohkem sadas ka Norras, Rootsis, Taanis, paiguti Lõuna-Prantsusmaal, Iirimaal ja kohati Ida-Hispaanias ning Baleaari saartel.
  • Keskmisest kuivemad olud valitsesid enamikus Ibeeria poolsaarest, Põhja-Itaalias, Islandil ja Kirde-Euroopas.
  • Eesti keskmine sademete hulk oli oktoobris 65 mm, mis on 90% normist. Kõige kuivem oli Narvas, kus sadas 40 mm, ja Tartus, kus sademeid oli kokku 46 mm. Kõige rohkem sadas Vilsandil, kus saju hulk oli 116 mm, mis ületab normi kahe kolmandiku jagu. Sisevetel tõstsid kuu lõpupäevade vihmasajud veetasemed pikaajalisest keskmisest tasemest kõrgemale. (Keskkonnaagentuur).
  • Väljaspool Euroopat hõlmasid keskmisest märjemad piirkonnad Ühendriikide lääneosa, Loode-Mehhikot ja Alaskat, Korea poolsaart, Ida-Hiinat, India põhjaosa, Nepaali, Austraalia lõunaosa ja Lõuna-Tšiilit.
  • Keskmisest kuivemad olid tingimused Ida-Kanadas, Kirde-Mehhikos, Põhja-Aafrikas (sealhulgas Marokos), Araabia poolsaarel, Venemaa suurtel aladel ja Ida-Austraalias.

Eesti oktoobrikuu keskmine õhutemperatuur oli 7,6 kraadi, mis on kraadi võrra normist soojem. Maksimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti 7. oktoobril Narvas 16,4 kraadi. Madalaim temperatuur -5,9 kraadi mõõdeti 19. oktoobril Toomal. Sama päeva miinimumtemperatuuride Eesti keskmine oli -2,2 kraadi, mis teeb sellest möödunud oktoobrikuu kõige jahendama päeva.

Oktoobri sademed jagunesid kuu lõikes ühtlaselt, rohkem jagus neid siiski kuu keskele ja kuu viimasele kolmandikule. Päikest jagus Eestile keskmiselt 90h. Kolm päeva oli ilma päikesepaisteta. Kõige päikselisem koht oli Roomasaare.

Põhjalikumalt loe 2025. aasta oktoobrikuu ilmast Keskkonnaagentuuri blogist. Lisaks videoülevaade olulisematest näitajatest. 

MERIKE LIPU

Kommunikatsiooni peaspetsialist

open graph imagesearch block image