22. aprillil tähistatakse ülemaailmset Maa päeva, mille selleaastane teravik on rihitud avalikkuse tähelepanu suunamisele plastikreostuse probleemile. Kuidas on lood meie endiga?
Plastprügi tekib meie igapäevases eluolus päris palju. Aastatel 2013 – 2016 tekkis plastijäätmeid keskmiselt 72 260 tonni aastas, see tähendab 55 kg inimese kohta ehk ligikaudu 1 kg nädalas. Oma osa on siin kindlasti kaupade ülepakendamisel, plastkottide tasuta jagamisel poodides jms. tegevustel, mida tänaseks on oluliselt ka piiratud.
Mis on plastprügi?
Plastprügi hulka arvestatakse eraldi konteineritesse kogutud plastpakendijäätmed ja muu liigiti kogutud plast olmest ning lisaks see plast, mis läheb segaolmejäätmetena kokku ühte prügikasti. Segaolmejäätmetes on plastijäätmeid palju. Viimane segaolmejäätmete sortimisuuring selgitas välja, et plasti on jäätmete kogumassist 18,1 % (uuringu läbiviija SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Säästva Eesti Instituut, 2013.a). Seega on uuringu kohaselt segaolmejäätmetes peidus keskmiselt 54 000 tonni plasti ning liigiti kogutakse keskmiselt vaid 18 000 tonni. Kahjuks näitavad numbrid, et prügi sortimine ei ole viimastel aastatel suurt kasvuhüpet teinud ja palju väärtuslikku materjali jääb segaolmejäätmete koosseisus ringlusesse võtmata. Segaolmejäätmed, koos seal sisalduva plastiga, lähevad enamasti põletusse või prügimäele. Kuna plast tõstab prügi kütteväärtust, siis on see põletuse jaoks kasulik kraam.
Plastprügist on taasringlusesse võetud keskmiselt 17%. Kogu Euroopa Liidus tekib aastas 25 miljonit tonni plastjäätmeid, millest ringlusse läheb 7 miljonit tonni ehk umbes 28 protsenti.
Plastid | 2013 | 2014 | 2015 | 2016 |
liigiti kogutud plastijäätmed (20 01 39) | 570 | 568 | 597 | 1 204 |
plast segaolmejäätmetes | 52 235 | 53 680 | 55 773 | 56 110 |
liigiti kogutud plastpakendijäätmed majapidamistest (15 01 02) | 17 188 | 17 490 | 15 348 | 18 267 |
Tekkis kokku | 69 994 | 71 738 | 71 717 | 75 581 |
plastijäätmete ringlussevõtt | 13 286 | 13 298 | 11 701 | 11 752 |
Ringlussevõtu määr % | 19% | 19% | 16% | 16% |
Plastprügi merereostusena
Plastprügi satub merre erinevaid teid pidi. Osa prügist kandub hoovustega ühelt merealalt teisele, kuid suurem osa sattub sinna otse maismaalt (hinnanguliselt 80%). Ranna- ja mereprügi rohkusega kaasnevad sotsiaalmajanduslikud kulutused, otsesed ja kaudsed ohud inimese tervisele, merekeskkonnale ja –elustikule. Plastikul ehk selle valmistamiseks kasutatud sünteetilistel polümeeridel on omad iseärasused. Plastosakesed võivad sisaldada, absorbeerida ja ka eraldada ohtlikke aineid – värvaineid, plastfiksaatoreid, raskmetalle (Zn, Cu, Hg ja Ni) ning püsivaid orgaanilisi saasteaineid (pestitsiidid DDT, BCP).
Viimaste andmete põhjal (Plastics Europe. Plastics - the facts 2016: an analysis of European plastics production, demand and waste data. Preprint at http://www.plasticseurope.org (2016)) on aastane plastiku kogutarbimine jõudnud tasemeni 320 miljonit tonni aastas. Viimasel aastakümnel on plastikut toodetud rohkem kui kunagi varem.
Plastikreostus Eestis
Eestis kogutud rannaprügi kohta on kõige pikemad andmete aegread MTÜ-l Hoia Eesti Merd. Kogutud andmete kohaselt on pooltel plastikprügi osakaal ka meie randades probleemiks – selle osakaal prügi kogumahust on ligi 25%.
Mereprügi osakaal randadest leitud prügiliigi kaupa (2016. aasta andmed).
Osa randadele jäetud prügi, kaasa arvatud plastprügi, jõuab merre, kus see ladestub merepõhja või püsib veesambas, kus aja möödudes laguneb mikroosakesteks. Mikroprügi hulka kuuluvad nii sünteetilised kui mittesünteetilised osakesed – plast, tselluloos, puuvill, vill, kumm, metall, klaas jmt. 2016–2017. aastatel Eestis läbi viidud uuringud näitasid, et keskmiselt moodustas mikroplast 33% kogu mere pinnakihi mikroprügist.
Mereprügi on vaid üks teguritest, mis avaldab survet merekeskkonna seisundile, kuid see tekitab üha rohkem muret. Läänemeres pole prügiga seotud probleeme seni piisavalt uuritud, kuid pöördumatu protsesside ennetamiseks peame me tegutsema ennetavalt, arvestades seejuures teiste riikide kogemust.
Mürgine plast jõuab tagasi inimese toidulauale
Erinevalt orgaanilistest ainetest sünteetilistest polümeermaterjalidest plastjäätmed ei kõdune, vaid lagunevad väga aeglaselt aina väiksemateks mikroosakesteks. Mikroplasti kahjulikkus merekeskkonnale väljendub ennekõike plastiku omastamises mereorganismide poolt, põhjustades ohtu nende tervisele ja elule. Mereorganismide poolt alla neelatud plastidest omastatakse ka plastidesse lisatud või absorbeerunud kemikaale, mis toitumisahelates kontsentreeruvad ja võivad jõuda ka inimese toidulauale.
Kuna mereprügi teke ja kogused on otseselt seotud inimtegevusega, on väga oluline kujundada keskkonnasõbralikke tarbimisharjumusi, suurendada üldist keskkonnateadlikkust ning ühiskondlikku arusaamist, teavitades ühiskonda mere prügistamisega seotud probleemidest ning keskkonnariskidest, et ennetada prügi sattumist merre.
Seda arvestades kutsub Keskkonnaagentuur inimesi üles eeskuju näitama ning muutma oma mereäärseid jalutuskäike mitmeotstarbelisteks: näiteks seal liikudes ise (plast)prügi kokku koguma ning rannast eemaldama. Kasvõi mõne üksiku plastkotikese või pakendi näol. Muutused saavad alguse väikestest asjadest.
Maa päeva koduleht: https://www.earthday.org/
Keskkonnaagentuuri andmehaldusosakond,
ülevaate koostasid Marit Leevik ja Anastasiia Kovtun-Kante
