Taaskasutus annab vanale elektroonikale uue elu

24.08.2020 | 00:00

Elektri- ja elektroonikaseadmed on muutunud pea kõikjal maailmas elu lahutamatuks osaks. Eurostati andmetel on viimastel aastatel ainuüksi Euroopa Liidus igal aastal turule toodud üle 10 miljoni tonni uusi elektri- ja elektroonikaseadmeid, ent tehnoloogilise võidukäigu varjupooleks on vajadus ajale jalgu jäävatest seadmetest vabaneda.

Elektri- ja elektroonikaseadmed on muutunud pea kõikjal maailmas elu lahutamatuks osaks. Eurostati andmetel on viimastel aastatel ainuüksi Euroopa Liidus igal aastal turule toodud üle 10 miljoni tonni uusi elektri- ja elektroonikaseadmeid, ent tehnoloogilise võidukäigu varjupooleks on vajadus ajale jalgu jäävatest seadmetest vabaneda.

Euroopa Liidu liikmesriigid on kokku leppinud elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (nn elektroonikaromude) kokku kogumise ja taaskasutamise sihtarvud, mille täitmist iga-aastaselt kontrollitakse. Elektroonikaromude kogumise sihtarv 2018. aastaks oli vähemalt 59% kolmel eelneval aastal keskmiselt turule lastud seadmetest.

Keskkonnaagentuuri andmetel lasti vaadeldaval perioodil Eestis turule keskmiselt 16 000 tonni elektri- ja elektroonikaseadmeid aastas (see on 44 tonni päevas!) ja kokku koguti neist 62,6% (vt joonis 1). Liigiti koguti Eestis 2018. aastal kõige korralikumalt kokku automaatseid väljastusseadmeid (ligi neli korda rohkem turule lastust) ja tavatarbijatele määratud seadmeid (nt raadiod, televiisorid jne; ligi kaks korda rohkem turule lastust). Kõige vähem koguti kokku valgustusseadmeid (3% turule lastust) ja suuri kodumasinaid (43% turule lastust). Kuigi 2018. aasta riiklik koondeesmärk täideti, siis alates 2019. aastast rakendub sihtarvuks juba vähemalt 65% turule lastust (2019. aasta jäätmearuandluse andmete kogumine ja valideerimine pole veel lõppenud).

Igaüks meist saab aga panustada järgnevate aastate eesmärkide täitmisse, jättes kasutuskõlbmatud seadmed ametlikesse  kogumispunktidesse, millede asukohad on leitavad rakendusest www.kuhuviia.ee. Elektroonikaromude äraandmine neis on tasuta. Samast portaalist leiab ka uuskasutuspoed, kus võetakse vastu töökorras, kuid kodudes tarbetult seisma jäänud seadmeid (neid on võimalik ka erinevatel veebiplatvormidel müüa, nt Facebook Marketplace või www.osta.ee). Saastumata elektroonikaromu on kohustatud tagasi võtma ka kõik elektri- ja elektroonikaseadmete turustajad. Turustaja on kohustatud oma müügikohas elektroonikaromu valdajalt tasuta arvulise vastavuse alusel tagasi võtma turustatava seadmega sama liiki ja sama otstarvet täitvast seadmest tekkinud elektroonikaromu (nn 1:1 vastuvõtmine), liiatigi ei tohi turustaja keelduda elektroonikaromu vastuvõtmisest. Lisaks on turustaja kohustatud oma müügikohas, mille müügipind on vähemalt 400 m2, tasuta tagasi võtma väikseid elektroonikaromusid, mille ükski väline mõõde ei ületa 25 cm, sõltumata sellest, kas kasutaja ostab uue sama liiki seadme või kas selles müügikohas müüakse sellist liiki seadmeid.

Igal juhul ei tohiks elektroonikaromusid visata segaolmejäätmetesse, kuna segaolmejäätmed leiavad oma lõpu kas prügilas või põletustehases. See omakorda tähendab seda, et väärtuslik ressurss, mida saab kasutada näiteks uute elektri- ja elektroonikaseadmete valmistamisel, läheb kaotsi. Nagu enamike toodete puhul, kehtib ka elektri- ja elektroonikaseadmete kohta reegel, et keskkonda saastab kõige vähem otsese vajaduse puudumisel uue eseme soetamata jätmine.

Riigi ringmajanduse eesmärkide täitmisel ei saa vähetähtsaks pidada jäätmekäitlejate panust, sest paraku tegutseb Eestis ka ebaseaduslikke elektroonikaromude lammutajaid, kes seadmetest eraldatud väärtuslikuma metalli kokkuostu viivad ja ülejäänust teiste jäätmetega kokku visates vabanevad. Nii ei jäeta taaskasutusettevõtetele võimalustki seadmetes katkised osad vahetada ning taas töökorras seade uuele ringile saata.
Jäätmekäitlejate abil elektroonikaromude taaskasutamist jälgitakse omakorda erinevate sihtarvude kaupa, millede puhul täideti Eestis kõik taaskasutamise sihtarvud. 2018. aastal taaskasutati kogutud elektroonikaromudest kõige suuremas osakaalus mänguasju, vaba aja veetmise ja spordivahendeid (kogutust üle 98%) ning seire- ja valveseadmeid (kogutust ligi 98%), suhtarvult kõige vähem aga meditsiiniseadmeid (kogutust üle 86%) ning infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmeid (kogutust ligi 91%).

Täpsemalt on Keskkonnaagentuuri poolt arvutatud elektroonikaromude kogumise ja taaskasutamise sihtarvud ingliskeelsete koonditena aastate kaupa leitavad probleemtooteregistri veebilehelt.

Veel kasulikku lugemist:
http://www.elektroonikaromu.ee/web/
http://eesringlus.ee
http://www.ekogaisma.ee

Keskkonnaagentuur

Pressiesindaja

open graph imagesearch block image