Eestis on aastased käideldavad jäätmekogused alates 2011. aastast kuni 2017. aastani kasvanud ligi kaks korda: 23-lt miljonilt tonnilt 48 miljoni tonnini. Käideldavad jäätmekogused aastatel 2014-2017 on suurenenud eelkõige jäätmete vaheladustamise arvelt ehk ettevõtete ladudes on aasta-aastalt taaskasutamist või kõrvaldamist ootamas järjest suuremad jäätmekogused.
2017. a kohta esitatud jäätmearuannete andmetel oli vaheladustatud jäätmeid kokku ligikaudu 24 miljonit tonni, millest suure osa, 95,5% moodustasid maavarade kaevandamisjäätmed ja mittemaaksete maavarade füüsikalise ja keemilise töötlemise jäätmed. Ülejäänud 4,5% moodustasid muud jäätmed nagu jäätmekäitlusettevõtetes vaheladustatud jäätmed, ehitus- ja lammutusjäätmed, olmejäätmed ja muud jäätmed, mille osakaalud on esitatud järgneval graafikul.
19 Jäätmekäitlusettevõtete, ettevõtteväliste reoveepuhastite ning joogi- ja tööstusvee käitlemisel tekkinud jäätmed
17 Ehitus- ja lammutuspraht (sh saastunud maa-aladelt eemaldatud pinnas)
15 Pakendijäätmed, nimistus mujal nimetamata absorbendid, puhastuskaltsud, filtrimaterjalid ja kaitseriietus
20 Olmejäätmed, sealhulgas liigiti kogutud jäätmed
03 Puidu töötlemisel, plaatide ja mööbli ning tselluloosi, paberi ja kartongi tootmisel tekkinud jäätmed
Mis on vaheladustamine?
Jäätmete vaheladustamise all mõeldakse jäätmete ladustamist enne nende töötlemist, taaskasutamist või kõrvaldamist. Jäätmeid võib ladustada kuni kolm aastat enne nende taaskasutamist või üks aasta enne kõrvaldamist.
Kes peavad jäätmete vaheladustamise üle arvet pidama?
Jäätme- või kompleksluba omavad või Keskkonnaametis registreeritud isikud on kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või vaheladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta.
Vaata lisa:
Lisainfo:
Merike Liiver
6737573
Peaspetsialist
