Ilma veeta võib inimene elada sõltuvalt tingimustest vaid 4-7 päeva, ilma toiduta – kuu (kuni 8 nädalat), kuid ilma õhuta – ainult 3 minutit.
“60 eluaasta jooksul tarbib inimene umbes 30 tonni toitu, 60 tonni jooke ja 300 tonni õhku. Seetõttu võib õhusaastel olla väga suur mõju inimese tervisele.” Margot Scheithauer “Handbook of Solvents”.
Õhusaastet põhjustavad inimtekkelised (antropogeensed) ning looduslikud saasteallikad. Välisõhku eralduvad erinevad saasteained, mille hulgas on ka vääveldioksiid (SO2). Vääveldioksiid on keskkonna hapestumise peamine põhjustaja.
Vääveldioksiid on värvitu gaas, mis satub välisõhku peamiselt väävlit sisaldavate kütuste põlemisel energeetikas ja transpordis. Vääveldioksiidi sisse hingamine võib inimestel põhjustada hingamishäireid ja takistada hingamist. Pikaajaline kokkupuude vääveldioksiidiga võib põhjustada hingamishaigusi, mis omakorda võib raskendada olemasolevaid südamehaigusi.
Viimastel aastatel põlevkivi kütusena põletavates elektrijaamades rakendatud heitkoguste vähendamise meetmete kasutuselevõtu ja vedelkütustele kehtestatud rangete väävlisisalduse normide järgimise tõttu on vääveldioksiidi heitkogused ja kontsentratsioonid Eestis oluliselt vähenenud ning püsivad normide piires.
