Keskkonnaagentuuril valmis 2013. aasta veekasutuse kokkuvõte, mille andmeil on vee kaudu keskkonda jõudev reostuskoormus ligi kolmandiku võrra vähenenud.
„Puhas ja kvaliteetne joogivesi on elukvaliteedi jaoks hädavajalik. Aga ka keskkonda tagasi jõudev vesi peaks olema võimalikult puhas, sest reostunud vesi tekitab looduses palju pahandust,“ ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
Võrreldes 2012. aastaga on veekasutus tõusnud 12,6 protsenti ehk 1576,42 kuupmeetrini aastas. Kasvu põhjuseks on Narva elektrijaamade suurem veekasutus, sest muudes valdkondades (olme, tootmine, energeetika, põllumajandus ja niisutus) on vee tarbimine jäänud enamasti samaks.
Narva elektrijaamade jahutusveevõtu kasutamine ja heide moodustab kogu Eesti veevõtust ja –kasutusest 85 protsenti. Elektrijaamade jahutusvett käsitletakse aruandluses eraldi, kuna see lastakse pärast jahutusprotsesse uuesti loodusesse tagasi.
Samas vähenes kaevandustest ja karjääridest ärajuhitava vee kogus 35 protsenti, milles oli oma osa ilmselt ka põuasel suvel. Olmeveevõtt on jäänud endisele tasemele (45 miljonit kuupmeetrit aastas).
Veekogudesse juhitava heitvee kogus on kasvanud puhastamist mittevajava vee arvelt 13 protsenti võrreldes 2012. aastaga. Tegu on peamiselt Narva elektrijaamade jahutusveega, mille keemiline koostis jahutusprotsessides ei muutu ning seetõttu ei vaja puhastamist. Puhastamist vajava heitvee hulk langes 2013. aastal umbes viiendiku võrra (21,2 protsenti), olles 284,72 miljonit kuupmeetrit aastas.
Väiksema heitvee hulga tõttu on vähenenud ka reostuskoormus. Võrreldes 2012. aastaga on kõik jälgitavad saasteained, näiteks fosfor ja lämmastik, keskkonda jõudvas puhastatud vees vähenenud kuni kolmandiku võrra.
Veekasutuse aastaaruande peavad esitama kõik veekasutajad, kes kasutavad vett (vee võtmine, heitvee juhtimine suublasse, kalakasvatamine, meres süvendamine ja/või kaadamine) keskkonnaloa alusel. Laekunud andmete põhjal koostab Keskkonnaagentuuri veeosakond koondaruande, mis annab põhjaliku ülevaate konkreetse perioodi veekasutusest ning sellest, kuidas näitajad ajas muutunud on.
2013. aasta kohta esitasid 1167 vee-ettevõtet 2005 aruannet. Veekasutuse aastaaruandes jagatakse Eesti veemajanduslikud põhinäitajad nelja gruppi: veevõtt, veekasutus, veeheide ja reostuskoormus.
Veekasutuse aastaaruanne on kättesaadav Keskkonnaagentuuri veebilehelt http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/component/content/article/256 Täiendavat infot saab veeosakonna veestatistika peaspetsialistidelt Salme Kuusikult ([email protected]) ja Nele Sinikaselt ([email protected])
