Pinnalähedase õhutemperatuuri ja merepinna temperatuuri olulisemad näitajad
Globaalsed temperatuurid
- 2025. aasta märts oli maailmas seni dokumenteeritutest soojuselt teine. ERA5 andmetel oli maakera pinnalähedase õhutemperatuuri kuukeskmine 14,06 °C, mis on 0,65 °C võrra kõrgem võrdlusperioodi 1991–2020 märtsi keskmisest ja 1,60 °C võrra kõrgem märtsikuu keskmisest tööstuseelsel perioodil.
- 2025. aasta märts oli 0,08 °C võrra jahedam kui 2024. aasta rekordiliselt soe märtsikuu ja kõigest 0,02 °C võrra soojem kui soojuselt kolmas märts 2016. aastast.
- Kuu oli viimasest 21-kuulisest perioodist 20. kuu, mil maakera pinnalähedane õhutemperatuur ületas tööstuseelset taset enam kui 1,5 °C.*
- Viimase 12 kuu (aprill 2024–märts 2025) globaalne keskmine õhutemperatuur ületas 1991–2020 keskmist 0,71 °C võrra ja tööstuseelse perioodi keskmist hinnanguliselt 1,59 °C võrra.
*Teised andmebaasid ERA5 kõrval ei pruugi kinnitada siin välja toodud 20-kuulist perioodi, mil maakera temperatuurid ületasid tööstuseelset keskmist enam kui 1,5 °C. Seda lävendit ületasid kuukeskmised suhteliselt väikese varuga ja andmekogude vahel tuleb ette erinevusi.
ECMWF-i kliimastrateegia juhi Samantha Burgessi sõnul kinnitas Euroopas soojuselt esikohale kerkinud märts, et temperatuurid purustavad endiselt rekordeid. „Möödunud kuul esines kogu Euroopas ka sademete ekstreemsusi, paiguti oli mõõteajaloo kõige kuivem märtsikuu, aga teisalt oli tegu kõige märjema märtsikuuga vähemalt viimase 47 aasta jooksul.“
Euroopa ja muud piirkonnad
- Märtsis 2025 oli Euroopa keskmine õhutemperatuur maismaa kohal 6,03 °C, mis on 2,41 °C võrra kõrgem normperioodi 1991–2020 märtsikuu keskmisest. Möödunud kuu oli seega Euroopas seni mõõdetutest soojuselt esikohal.
- Õhutemperatuurid ületasid 1991–2020 keskmist enamasti kogu Euroopas, kusjuures kõige suuremad anomaaliad mõõdeti Ida-Euroopas ja Edela-Venemaal. Keskmisest madalamad õhutemperatuurid esinesid seevastu Ibeeria poolsaarel.
- Eestis oli 2025. aasta märtsi kuukeskmine 2,8 °C, mis on 3,4 kraadi võrra 1991–2020 keskmisest kõrgem. Märts on Eestis veel soojem olnud vaid aastal 2007, mil keskmine õhutemperatuur oli 3,4 °C (Keskkonnaagentuur).
- Väljaspool Euroopat olid õhutemperatuurid pikaajalisest keskmisest (1991–2020) kõrgemad Arktika ulatuslike alade, eelkõige Kanada arhipelaagi ja Baffini lahe kohal. Need olid keskmisest kõrgemad ka Ühendriikides, Mehhikos, Aasia piirkondades ja Austraalias.
- Keskmisest kõige madalamad õhutemperatuurid mõõdeti Põhja-Kanada, Hudsoni lahe ja Ida-Venemaa, sealhulgas Kamtšatka poolsaare kohal.
Maailmamere pinnatemperatuurid
- Maailmamere pinnatemperatuuri keskmine laiuskraadide 60°S ja 60°N vahel oli möödunud kuul 20,96 °C, mis on vastava kuu vaatlusreas kõrguselt teine näit ja jääb 0,12 °C võrra madalamaks 2024. aasta märtsikuu rekordilisest keskmisest.
- Mere pinnatemperatuurid püsisid ebatavaliselt kõrged paljudes ookeanides ja meredes. Mõnedes meredes, nagu Vahemeres ja Põhja-Atlandi ookeani kirdeosas, esines rekordiliselt soojasid piirkondi suuremal alal kui eelneval kuul.
Maailmamere jääkatte olulisemad näitajad
- Jääkatte ulatus märtsis oli Põhja-Jäämeres satelliidimõõtmiste 47-aastases andmereas vastava kuu kohta rekordiliselt madal. Jäädes 6% pikaajalisele keskmisele alla, oli märts neljas järjestikune kuu, mil jääkatte ulatus oli aastaaja kohta rekordiliselt madal.
- Kuna Põhja-Jäämere jääkatte ulatus saavutas märtsis ka oma iga-aastase maksimumi, tähistas möödunud kuu regiooni kõige madalamat aastamaksimumi mõõtmiste ajaloos.
- Arktikas olid merejää kontsentratsioonid pikaajalisest keskmisest madalamad enamikus sektorites väljaspool Põhja-Jäämerd, eelkõige Barentsi meres ja Ohhoota meres.
- Lõuna-Jäämere jääkatte ulatuse kuukeskmine oli märtsi kohta kasinuselt neljas, jäädes 24% madalamaks pikaajalisest keskmisest.
- Antarktikas olid merejää kontsentratsioonid keskmisest madalamad enamikus ookeani sektorites, erandiks Weddelli mere läänosa.
Hüdroloogilised näitajad:
- Märtsis 2025 valitsesid Lõuna-Euroopas keskmisest märjemad olud, eelkõige Ibeeria poolsaarel, mida tabanud tormid tõid kaasa ulatuslikke üleujutusi. Märjemad tingimused hõlmasid ka Norrat, Islandi piirkondi ja Loode-Venemaad.
- Vastukaaluks oli keskmisest kuivem Ühendkuningriigis ja Iirimaal ning Kesk-Euroopat läbival ulatuslikul lääne-ida teljel, mis ulatus Musta mere, Kreeka ja Türgini lõunas.
- Eestis oli märts sarnaselt veebruarile väheste sademetega: Eesti keskmine sajuhulk oli 14 mm ehk 40% normist. Veel kuivem on märts olnud 13 aastal, sama kuiv oli märts ka 1980. aastal. Kõige enam sadas Võrus ja Kundas, veidi enam kui 60% pikaajalisest keskmisest. Kõige kuivemateks kohtadeks olid Lääne-Eesti saared. Eriti vähe sadas Vilsandil, vaid 13% normist (Keskkonnaagentuur).
- Kui märtsi alguses olid Eesti jõgede veetasemed veel üldiselt üle pikaajalise keskmise, siis märtsi lõpuks oli pilt muutunud – üle keskmise on veel Kirde- ja Kagu-Eesti jõed. Mujal on sademevähesus langetanud veetasemed keskmisest madalamaks (Keskkonnaagentuur).
- Märtsis 2025 oli keskmisest kuivem enamikus Põhja-Ameerikast, Aasia edela-, kesk- ja idapoolseimas osas, Edela-Austraalias, Aafrika lõunapiirkondades ja Lõuna-Ameerika kaguosas.
- Keskmisest märjem oli Ida-Kanadas, Ühendriikide lääneosas, Lähis-Idas, Venemaal ja paiguti Kesk-Aasias, Kagu-Aafrikas ja Kirde-Austraalias.
Eesti 2025. aasta märtsikuu ilmast saab põhjalikumalt lugeda Keskkonnaagentuuri blogist. Lisaks videoülevaade olulisematest näitajatest.
