Käesoleval aastal oleme virtuaalkonverentsi ettekanded seadnud nii, et tekiks seos nii ookeani, kliima kui ilmaga. „ Saame pilgu heita Arktikasse- piirkonda, mis kannab olulist rolli nii Eesti ilma kujunemisel kui maailma kliima reguleerimisel laiemalt ning samas räägime Eesti ilma jälgimisest, kliimanäitajatest ning Läänemere seisundist ja elustikust muutuvate mõjude taustal,“ avas Keskkonnaagentuuri juht konverentsi sisu.
„Eestlasele võib ookean tunduda kauge ja abstraktsena, ometi on just Atlandi ookeani ja Põhja-Jäämere kohal kujunevad õhumassid need, mis meie ilma kujundavad. Läänemere äärse rahvana puudutab meid sügavalt kõik merekeskkonnaga seonduv – oma geomorfoloogiliste iseärasuste tõttu on Läänemeri ühtmoodi tundlik nii inimtegevusest kui muudest teguritest tulenevate negatiivsete survetegurite suhtes,“ lisas Ala ning lisas, et ka kliimamuutused ei lähe siit mööda.
Rahvusvahelisel meteoroloogiapäeval on üleilmselt fookusesse võetud kaks peamist mõtet- esiteks viidatakse ookeanile, kliimale ja ilmale kui ühtse Maa süsteemi komponentidele, teiseks juhitakse tähelepanu ÜRO säästva arengu algatusele „Ookeaniteaduste dekaad kestliku arengu hüvanguks (2021–2030)“- viimase eesmärk on ookeani tervise parandamiseks koondada sidusrühmad ning suurendada teaduse osakaalu toetamaks innovatsiooni ja otsustusprotsesse.
Konverentsi korraldav Keskkonnaagentuur on Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) partnerasutus Eestis. Oma töös juhindub Keskkonnaagentuur WMO soovitustest ja juhistest ning ilma, kliimat ja keskkonnaseisundit (sh ka merekeskkonda) puudutavad tegevused on tihedalt seotud Keskkonnaagentuuri igapäevatööga.
Konverents algab 23. märtsil kell 10 ja toimub veebi vahendusel. Osalemiseks minge veebiaadressile www.worksup.com ja kasutage event ID: meteo2021.
Ettekanded ja videod
Ürituse video: https://youtu.be/qAaUMmOtYcM
- Tähelepanekuid uutest kliimanormidest (Riina Pärg)
- Rannikualade üleujutuste tõenäosusstsenaariumite koostamine (Katriin Kaptein)
- Kaugseirepõhine jääkaart (Jekaterina Sluzenikina)
- Eesti merelinnud kliima ja merekeskkonna muutuste keerises (Meelis Leivits)
- Läänemere seisundist muutuva inimmõju ja kliima taustal (Urmas Lips)
- Kas tulevikus on rohkem torme ja tugevaid tuuli? (Piia Post)
- Kui tugevad on Eesti konvektiivsed tormid? (Tanel Voormantsik)
- Ilmaäpist (Svetlana Pudova)
