Viimase 5 aastaga on kogu Eesti põhjaveevõtt suurenenud. Rohkem võetakse kaevanduste- ja karjääride tarbeks vett ning mineraalvett. Olme-joogivee võtmine põhjaveest ei ole muutunud. Et säiliks hea põhjavee seisund, on oluline jälgida, et põhjavett ei tarbitaks rohkem kui uuringutega kindlaks tehtud varu lubab.
2017. aasta statistika:
Kinnitatud põhjaveevarudest kasutati kokku ligi 22%.
Enamuse põhjaveevõtust moodustas kaevandustest ja karjääridest ära juhitav vesi (552 948 m3 ööpäevas), peamiselt Ida-Virumaal (504 749 m3 ööpäevas). Võrreldes 2016. aastaga on kogu kaevandusvee hulk kasvanud 12%, seda peamiselt Ida-Viru kaevandustest ja karjääridest ärajuhitava veekoguse arvelt.
Kokku võeti joogi-olmevett ja mineraalvett vaid 18% kogu riigi põhjaveevõtust (124 304 m3 ööpäevas), seega põhjaveevarusid Eestis üldisena jagub.
Põhjavee kasutamine maakonniti:
Suurema põhjaveekasutusega maakonnad on Harju, Ida-Viru, Lääne-Viru ja Tartu. Kuigi kõikide põhjaveemaardlate kinnitatud varud on suuremad kui joogi-olmevee- ja mineraalveevõtt, tuleb mõnes piirkonnas siiski uute veehaarete rajamisel tähelepanelik olla.
Näiteks Salutaguse piirkonnas (Kambriumi-Vendi põhjaveekogumi varude piires) ja Jõhvis (Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogumi piires) on kasutuses juba üle poole kinnitatud põhjaveevarudest. Nendest kõige rohkem on kinnitatud põhjaveevarust kasutusel Salutaguse põhjaveemaardlas (84%). Lisaks on 82% varudest kasutusel Tartus Meltsiveski Kvaternaari põhjaveekogumi varupiirkonnas, Valio Laeva meierei varupiirkonnas ja Viimsi Kambriumi-Vendi põhjaveekogumi varupiirkonnas.
Probleem kujuneb ennekõike aga siis, kui nendes piirkondades soovitakse ehitada uusarendusi või arendada ettevõtlust, mis nõuab olulist veekasutust. Sel juhul võib takistavaks asjaoluks uutele arendustele saada just põhjaveevarude piiratus selles piirkonnas.
Täpsemalt saab lugeda Eesti põhjaveevarude ja –veevõtu kohta Keskkonnaagentuuri põhjaveebilansi aruandest.
Lisainfo:
Kristiina Olesk
6736617
