Joogi- ja olmeveevõtu trend on püsinud kogu vaatlusperioodi jooksul samuti stabiilsena: 2019—2020 aastal on need kogused jäänud samaks (Joonised 1 ja 2).
Eesti põlevkivikaevandustest ja –karjääridest ärajuhitud vee kogused on aga võrrelduna aastataguse perioodiga vähenenud ca 4 protsenti. Oluline on märkida, et põhjaveevõtt vähenes nii Ida-Virumaa kaevandustes kui ka kaevandustes mujal Eestis. 2020. aastal juhiti kõigist Eesti kaevandustest ja karjääridest põhjavett ära 176 276 890 m3, mis teeb keskmiselt 482 940 m3 ööpäevas.
Samas on viimastel aastatel märgata tugevat tõusutrendi mineraalveevõtus, mis saavutas oma maksimumtaseme 2020. aastal, mil kokku pumbati ca 73 m3 mineraalvett ööpäevas. Mineraalveevõtt on viimase kolme aasta jooksul tõusnud ligikaudu 27 protsenti, oma miinimumtasemest (2009.a.) on põhjaveevõtu tõus olnud ca 170 protsenti (Joonised 1 ja 2).
Joonis 1. Põhjaveevõtt Eestis aastatel 2007-2020.
Joonis 2. Põhjaveevõtt Eestis 2020. aastal. Lühend m3/d (kuupmeetrit ööpäevas).
2020. aasta põhjaveebilansi kokkuvõte:
- 31.12.2020 aasta seisuga oli Eestis kinnitatud põhjaveevaru 350 265 m3 ööpäevas, mida on 4 200 m3/d võrra vähem võrreldes aastaga 2019;
- 2020. aastal võeti Eestis põhjavett kokku koguses 607 425 m3 ööpäevas;
- Kogu riigi põhjaveevõtt (koos kaevandusveega) kahanes 2020. aastal 20 211 m3 võrra ööpäevas;
- Kaevandustest ning karjääridest vähenes ärajuhitud vee kogus 20 400 m3 ööpäevas;
- Joogi-olmeveevõtt kasvas 179 m3 võrra ööpäevas;
- Mineraalveevõtt kasvas 8 m3 ööpäevas.
Aruande koostas Keskkonnaagentuuri andmehalduse osakonna peaspetsialist Merli Hass.
Tutvu aruandega lähemalt siin.
