Just noil hetkil üritatakse Pariisi kliimakonverentsil (COP21) sõlmida kokkuleppeid, mis aitaksid hoida maailma keskmise temperatuuri tõusu pikemas perspektiivis alla 2°C, mis peaks aitama ohjeldada tõsiste tagajärgedega kliimamuutusi. Kõrgemad temperatuurid, muutused sademete iseloomus ja ekstreemsed ilmaolud põhjustavad juba praegu ulatuslikke kahjusid ka Euroopas.
Teadlaste sõnul tuleb meil oluliselt vähendada ülemaailmset kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist, kuna just need avaldavad kliimamuutustele kõige kahjulikumat mõju. Samuti on selge, et kliimat muuta ei saa, vaid sellega peab kohanema. Isegi kui meil õnnestub oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist, jätkub kliimasoojenemine, mis mõjutab kogu maailma. Arvatakse et üleujutused ja põuad sagenevad ja muutuvad võimsamaks.
„Kliimamuutuste tõsisus sõltub sellest, millises koguses ja kui kiiresti me suudame vähendada kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist. Kliimamuutus on meie aja üks suurimaid väljakutseid. See on globaalne probleem ja ühine mure. Teadlaskond soovitab tungivalt piirata globaalse keskmise temperatuuri tõusu ja vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni, et vältida kliimamuutuse kahjulikku mõju,“ ütles Hans Bruyninckx, EEA tegevdirektor.
Hiljutise uurimuse hinnangul võib kohanemismeetmete rakendamiseta 2100. aastaks kuumast ilmast tingitud surmajuhtumite arv ulatuda Euroopas umbes 200 000-ni igal aastal. Jõgede üleujutustega seotud kahjud võivad ulatuda 10 miljardi euroni aastas. Seistes silmitsi praeguste ja tulevaste mõjudega, tuleb eurooplastel tegelda nii kliimamuutuste leevendamisega kui ka kohanemisega.
Leevendamis- ja kohanemismeetmeid peetakse tihtipeale kalliteks ja majanduslikuks lisakoormaks. Samas kasutavad Euroopa riigid ka praegu riiklikke ja erasektori vahendeid uurimusteks, taristu, põllumajanduse, energia, transpordi, linnade arengu, sotsiaalkaitse, tervise ja looduskaitse heaks. Suunates meie olemasolevad kulutused kliimasõbralikkusele ja säästlikkusele, siis need valikud mitte ainult ei aita meil muutuva kliimaga toime tulla, vaid hõlbustavad ka uute töökohtade loomist.
Euroopa Keskkonnaametil (EEA) ilmub igal aastal väljaanne pealkirjaga „Signaalid“, mis kajastab lihtsalt ja lühidalt nii keskkonnapoliitilistes aruteludes käsitletavaid küsimusi kui ka laiemale üldsusele huvi pakkuvaid teemasid. 2015. aasta väljaande „Signals 2015“ (Signaalid 2015) fookuses on kliimamuutused ja ülevaade vastab küsimustele, mis põhjustab kliimamuutusi ning mida kliimamuutus tähendab inimese tervisele, keskkonnale aga muidugi ka majandusele.
Pildiline ülevaade kliimamuutustest:
Euroopa kliima muutub
Kas me oleme kliimamuutusteks valmis?
Kliimamuutused ja mered
Kliimamuutused ja põllumajandus
Muld ja kliimamuutused
Kliimamuutuste leevendamine
Loe lähemalt:
Signals 2015 (inglise keeles) (http://www.eea.europa.eu/publications/signals-2015)
