Metsloomad maanteedel nõuavad autojuhtidelt ettevaatust

Eesti Metsaselts tuletab kõigile autojuhtidele meelde – alanud on põtradeja hirvede jooksuaeg ning nüüd võib neid kohata rohkem ka maanteedel.Keskkonnaagentuuri hinnangul (tuginedes jahimeeste hinnangule) oli põdraarvukus 2013. a kevadeks tõusnud 13300 isendi ligi(http://www.keskkonnainfo.ee/failid/SEIREARUANNE_2013.pdf). Enim on põtruHarju-, Pärnu-, Rapla- ja Viljandimaal, nii et nende maakondade teedel onka suurim võimalus põtradega kohtumiseks. Hirvede arvukus onKeskkonnaagentuuri andmetel 3000 isendi ligi, üle poole neist elab Saare-ja Hiiumaal, kuid ka mandril on hirved jõudsalt levinud. Suurem tõenäosusEesti mandriosas on hirvega kohtuda Viljandi-, Pärnu-, Valga- jaLääne-Virumaal ning Jõgevamaal.Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Jaan Ärmus soovitab kõigilliiklejatel olla senisest tähelepanelikum. „Soovitame maanteedelliiklejatele olla eriti tähelepanelikud just päikesetõusu ning -loojangueel, mil on ulukite aktiivse liikumise aeg. Liiklusohutuse seisukohalt onoluline kuupäev 1. oktoober, mil algab aju- ja koerajaht, sest sellejahipidamisviisi kasutamisel võib kaasneda ulukite liikumine ka päevaselajal.“ Hirvejahi hooaeg algas 1. septembril ja lõpeb jaanuari lõpul ning15. septembril alanud põdrajahi hooaeg kestab 15. detsembrini.Kui aga juhtub siiski õnnetus ja auto kohtub metsloomaga, on reeglinasuurem kannataja metsloom. Isegi kui auto ja selles viibunud inimesedkannatada ei saanud, tuleb hukkunud või vigastatud suuremast metsloomast(näiteks põder, hirv, metskits jt.) anda koheselt teadaKeskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313. Keskkonnainspektsioon annabinformatsiooni omakorda edasi kohalikule jahiseltsile, kes õnnetu loomagaedasi tegeleb. Hukkunud väikeulukist tuleb teatada Maanteeametile numbril1510. Kui aga õnnetuses on viga saanud ka inimesed, tuleb kindlastihelistada hädaabinumbrile 112. If Kindlustuse kommunikatsioonijuht RainPorss lisas, et vastavalt Liiklusseadusele, kui sõiduk on saanudkahjustada kokkupõrkest loomaga või selle vältimise tagajärjel, tulebkoheselt teavitada politseid. Kaskokindlustuse olemasolu korral tulebmõistliku aja jooksul informeerida kindlustusandjat, kuid ei ole kohustustteha seda sündmuskohal, vaid pigem siis, kui kiiremad toimingud on jubamöödas.Tavaline liikluskindlustuse leping metsloomaga toimunud õnnetuse kahjusidei kata. "Kindlustused hüvitavad metsloomaga toimunud õnnetuse kahjudkaskokindlustuse ehk vabatahtliku liikluskindlustuse lepingu puhul,"selgitas Rain Porss. Ta lisas, et aastas laekub If Kindlustuselekeskmiselt 380 sellist kahju, keskmine kahju suurus on 1800 eurot ningsuuremad kahjud üle 20 000 euro (sõiduki vigastused võivad olla ka niitõsised, et sõiduk tuleb nö maha kanda). Loomaga kokkupõrgete arv näitabtugevat kasvutrendi just sügiseti.Et metsloomadega toimuvaid õnnetusi ära hoida, on Maanteeameti koostatudmõned lühikesed soovitused autojuhtidele:Õige käitumine loomaga kohtumisel• Üldlevinud viga on see, et loom jõuab auto eest maantee ületada, kuidjuht annab signaali, mispeale loom ehmub ja üritab põgeneda. Kõigekindlamaks peab ta rada, mida mööda tuli, sest seal teda ei ehmatatud. Tapöördub tagasi ja astub auto ette.• Kui märkate teel looma, võtke kiirus maha, lülitage sisse ohutuled jajälgige, kas esimesele ei järgne tervet karja. Ärge mingil juhul vajutagesignaali ega üritage gaasipedaalile vajutades viimase looma tagant läbilipsata. Kui tee on vaba, lisage ettevaatlikult kiirust.• Soovitused mööduda ilmtingimata eest või tagant on ohtlikud, sest loomakäitumine on ettearvamatu. Kõige õigem on ohuolukordi ennetadaettevaatlikult ja tähelepanelikult sõites ning hoidudes tegelemast rooliskõrvaliste asjadega.• Ees aeglaselt liikuvast ohutuledega autost mööda sõites tuleb igal juhulveenduda, mis on ohumärgi põhjus: ehk on tähelepanelik ja vastutustundlikjuht märganud metslooma ning tahab teisi liiklejaid hoiatada.• Teepervel oleva looma puhul tuleb samuti vähendada kiirust ja vajadusekorral peatuda.Pikemalt saab teemaga tutvuda Maanteeameti kodulehelhttp://www.mnt.ee/?id=15955.Lisainfo:Toomas KeltEesti MetsaseltsKommunikatsioonijuht+372 50 72 816