Esmalt teeme tutvust ühe üsna värske EL ökomärgise kandjaga, ettevõttega LUUV, mis tegeleb kosmeetika- ja nahahooldustoodetega.
Küsimustele vastab LUUVi asutaja Marju Sepp.
EL EcoLabel märgise said nad 2021. aasta alguses ühele tootele – intiimpesugeelile. Toote müük on LUUVi asutaja sõnul ajas kasvanud ning Marju Sepp usub, et kindlasti annab märgis ostjale signaali, et tegemist on turvalise tootega.
Mis motiveeris Teid taotlema ELi ökomärgist?
Kuna tarbija eksitamist (rohepesu) on kosmeetikamaailmas palju, siis on tarbijal raske orienteeruda, milline tootja tegelikult keskkonnasõbralikkust pakub. Sellisel juhul on tarbijal lihtsam valida märgisega toode – keegi on sel juhul kontrollimise töö sinu eest ära teinud ja võib kindel olla, et see on hea nii nahale kui ka loodusele.
Kui raskeks või lihtsaks peate ökomärgise saamist?
Ühest küljest on see lihtne ja teisalt raske. Lihtne on terviku mõistmine – kui soovid ökomärgist, pead üle vaatama nii tootmise, tooraine, pakendid kui ka jäätmekäitluse. Kõige raskem osa on tohutu detailsus: iga asi peab olema mitte kolm sammu, vaid kümme sammu ette mõeldud. Eeltöö võtab aega mitmeid kuid ja isegi aastaid.
Teil on hetkel tootevalikus EL ökomärgisega intiimpesugeel. Kui oluliseks peate, et tooted, mis on mõeldud just väga tundlikele piirkondadele või tundlikule nahale, oleksid sertifitseeritud just kolmandate osapoolte poolt?
See on väga oluline, kuna annab tarbijale turvatunde, et toode on oma eluea algusest lõpuni (tootmisest jäätmekäitluseni) kontrollitud. Ja mida õrnem piirkond, seda puhtamaid tooteid eelistame.
Kes või mis mõjutab Teie hinnangul ökomärgisega toodete müüki kõige enam –tarbija, jaeketi ostujuht, hanketingimused vms?
Kindlasti mõjutab jaekett ja ostujuht, sest nende kaudu jõuab toode poeriiulile. Kui toode on juba riiulile saanud, siis oleneb kõik tarbija valikutest ja sellest, kui teadlikult ta oma valikuid teeb.
Kas Teie ettevõttes võetakse juba tootearenduse algusfaasis arvesse ökomärgise kriteeriume? Kui jah, siis kuidas see täpsemalt käib?
Jah, teisiti ei olegi tegelikult võimalik. Juba esimeses faasis arvestame ökomärgise kriteeriumitega. Näiteks nii toorainet kui pakendeid valides. Peab uurima iga tooraine tootmistehnoloogiaid, algkomponente, biolagunevust jne. See on aeganõudev töö.
Kas EL ökomärgis on aidanud saada näiteks ka uusi toetusi või andnud muid olulisi võimalusi?
Ökomärgisega seotult on võimalik taotleda rahalist toetust, lisaks on olemas toetus Keskkonnaagentuuri spetsialistide poolt.
Kui teadlikuks meie tarbijat EL ökomärgise olemasolus peate? Mis seda teadlikkust Teie hinnangul tõstab ja kuidas seda saaks veel rohkem tõsta?
Ilmselt oleneb ka tootest. Mulle tundub, et näiteks pesu pesemise ja kodu puhastamisega seotud tooteid teatakse enam ning neid on ka kauplustes rohkem. Teadlikkust saab suurendada ainult läbi järjepideva teavitustöö.
Eestis on ökomärgis (EL EcoLabel) kaheksal ettevõttel. Nende seas on näiteks mitmeid pesuvahendite-, kosmeetika- ja värvide tootmisega seotud ettevõtteid.
Ökomärgist võivad taotleda kõik tööstus- ja teenindusettevõtted, st tootjad, importijad, teenuste osutajad, hulgi- ja jaemüüjad, kelle toodetele/teenustele on välja töötatud ELi ökomärgise andmise kriteeriumid.
Enne ökomärgise taotlemist peab ettevõte otsustama, mis on märgise taotlemise motiiv ja sellest saadav kasu. Seejärel tuleb hinnata, kas ettevõttel on õigust märgist taotleda.
Loe lähemalt siit.
