Lõuna-Eesti hüdromeetriajaamades veetasemed veel tõusevad

Tabelis (Lisa 1) on toodud sademete summad seirejaamade kohta, kus perioodil 28.07–30.07 kella 10 seisuga oli sademeid üle 70 mm. Hetkeks on tekkinud vihmahoogude vahele taas väike paus, kuid jätkuvalt on hoogvihmaks ja äikseks võimalused. See kõik tähendab seda, et mõni piirkond võib vihmavett ikka veel lisaks saada.

Paljudes Keskkonnaagentuuri Lõuna-Eesti hüdromeetriajaamades tõusevad veel ka veetasemed. Seni on suurima hüppe teinud Õhne jõgi (Tõrva HJ) –  sadude algusest ligi 110 cm. Tähelepanuväärne olukorra juures on see, et tulva maksimaalne veetase 272 cm oli sama, mis tänavuse kevadise suurvee ajal. Viimati oli Tõrva jaamas nii kõrge veetase suvisel perioodil 2016. aastal.

Mitmes Lõuna-Eesti jões on veetase tõusnud pühapäeva õhtust tänaseni 60–70 cm ning tõus näiteks Porijões (Reola HJ), Piusa jões (Korela HJ), Väikeses-Emajões (Tõlliste HJ) ning Mustjões (Taheva) vaikselt veel jätkub. Võrdluseks aga, et Porijões (Reola HJ) oli viimane suvise perioodi kõrgeim veetase 2016. ja 2017. aastal, mil see oli praegusest veel 70 cm kõrgem.

Ka Pärnu vesikonna jõgede veetase mõnevõrra veel tõuseb. Näiteks Velise jõe (Valgu HJ), Navesti jõe (Aesoo HJ) ja Prandi jõe (Tori HJ) veetase on viimase 24-tunniga tõusnud 28–62 cm. Saarjõe (Kaansoo HJ) tõus on pöördunud juba langusele. 2020. (117 cm) ja 2022. (130 cm) aasta suvist kõrgeimat veetaset seekordne tase Kaansoo hüdromeetriajaamas ei ületanud.

Lisa 1