Kuuse-kooreüraski teine põlvkond tulekul

25.06.2021 | 14:11

Keskkonnaagentuuris ja Riigimetsa Majandamise Keskuses (RMK) kogutud andmed kuuse-kooreüraski lendluse kohta näitavad, et intensiivne lendlus toimus maikuu teisel nädalal. Seejärel kahe nädala jooksul lendas üraskeid püünistesse vähe ja alates juunikuu algusest algas jälle hoogne lendlus.

Keskkonnaagentuuris ja Riigimetsa Majandamise Keskuses (RMK) kogutud andmed kuuse-kooreüraski lendluse kohta näitavad, et intensiivne lendlus toimus maikuu teisel nädalal. Seejärel kahe nädala jooksul lendas üraskeid püünistesse vähe ja alates juunikuu algusest algas jälle hoogne lendlus.

 

Juunikuu esimesel nädalal sattus püünistesse sama palju või isegi rohkem üraskeid kui maikuu teisel nädalal. Hoogne lendlus kestis jaanipäevani. Kui maikuus sattusid püünistesse talvitumiskohtadest väljunud üraskid, siis juunikuus oli suuremas osas tegemist juba haude rajanud ja uue haude (sõsarhaude) rajamiseks sobivat paika otsivate putukatega, selgitab Keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialist Heino Õunap.

Ainuüksi püüniste andmete põhjal seda väita ei saa, kuid Õunapi sõnul viitab sõsarhaude rajamisele vanamardikate lahkumine maikuus asustatud puudelt. Juunikuu esimese dekaadi lõpuks oli vaatluse all olevatele kuuse-kooreüraski poolt asustatud püünispuudele jäänud vaid üksikud vanamardikad nii Harju-, Lääne-Viru kui ka Tartumaal.

Enne jaanipäeva olid enamuse vaatlusaluste püünispuude koore all enamasti kuuse-kooreüraski nukud ja kolmanda (viimase) kasvujärgu vastsed ning mõni noormardikas.
Paaril puul oli aga mõni üksik vastne ja ligikaudu võrdsel hulgal nukke ja noormardikaid.

„Eeltoodu põhjal võib oletada, et kuuse-kooreüraski arenguks soodsate ilmade püsimise korral algab juunikuus koorunud noormardikate lendlus ja üraski teise põlvkonna haude rajamine juulikuu esimesel poolel, kohati võib-olla isegi juulikuu esimesel nädalal,“ kinnitab Heino Õunap.

Nüüd oleks õige aeg langetada kuuski kuuse-kooreüraskile püünispuudeks, kuid mitte lähtudes sellest, et on palju üraskikahjustuse tagajärjel kuivanud kuuski, vaid sellest, et on rohkesti käesoleva aasta maikuus asustatud ja metsast välja vedamata üraskipuid.

„Paraku on nende puude võra alles roheline või hakkab veidi kolletumise märke ilmutama. Eemalt pole neid puid tervetest võimalik eristada. Tuleks vaadata, kas koores on üraski sisenemisavasid ja koore all üraskikäike ja nukke või noormardikaid,“ soovitab Keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialist.

Kuna kuuse-kooreüraski arvukus on languses ja üraski järglaskond enamasti vähearvukas, siis ei peaks langetatavate püünispuude hulk ületama 50 protsenti kevadel asustatud kuuskede arvust. Võidupühal paiguti toimetanud tormituultele on need püünispuud ehk juba langetatudki.

Keskkonnaagentuur

Pressiesindaja