Eestlased on metsausku, ja nii meedia- kui avalikus ruumis räägitakse palju metsateemadel. Erinevaid teemakäsitlusi on palju, ja kui omavahel hakkavad rääkima metsaspetsialistid, siis lendab erinevaid mõisteid nagu Vändrast saelaudu.
Väike spikker, kuidas aru saada „metsa juurdekasvu“ terministest. Seda mõistet tarvitatakse küllalt sageli, on siis jutt võimalikust raiemahust või süsiniku sidumisest ja puidus sisalduvast süsinikuvarust. Kohati aga tundub, et räägitakse üksteisest mööda või ei käsitleta erinevaid juurdekasvu liike õigesti. Kõigile, kes metsandust õppinud, ei tohiks teema olla võõras, kuid ei tee halba, kui põhitõdesid jagada suurema seltskonnaga. Tagavara juurdekasvu võib kirjeldada mitmeti.
- Jooksev juurdekasv või täisjuurdekasv (gross annual increment) näitab puistu poolt aastas kasvatatavat puidukogust ja väljendatakse tihumeetrites hektari kohta aastas (tm/ha/a). Tegemist on kõige enam tarvitatava juurdekasvu liigiga. Kui metsanduslikus kirjanduses või statistilistes kogumikes on juttu juurdekasvust ja mingit erimärget ei ole, on üldjuhul tegemist jooksva juurdekasvuga.
- Tagavara muut ehk netojuurdekasv (net annual increment) näitab puistu tagavara reaalset suurenemist aastas. Jooksvast juurdekasvust on maha arvatud looduslikult väljalangev puidukogus. Kui tahetakse rääkida või kirjutada tagavara muudust, siis üldjuhul seda ka spetsiaalselt rõhutatakse.
- Keskmine juurdekasv (mean annual increment) väljendab puistu keskmist puiduproduktsiooni kasvuaasta kohta kogu kasvuperioodi jooksul. Näitaja leitakse aastaste juurdekasvude summa jagamisel puistu vanusega.
Vt ka laiemat teemakäsitlust, kus Keskkonnaagentuuri metsaeksperdid on antud mõistete teemal laiemalt kirjutanud:
Allan Sims Postimehes: https://arvamus.postimees.ee/3952519/allan-sims-mis-on-metsa-juurdekasv-ja-kuidas-keskkonnaagentuur-seda-moodab
Enn Pärt: http://eesti-mets-arhiiv.horisont.ee/Eesti-Mets-3-2013.pdf sealt tekst „Puistute juurdekasv – metsanduse põhitõed ja müüdid“
