Tänavukevadise kõreseire käigus loendati Veskijärve kõrede asurkonnas 117 isaslooma. Sel hulgal kõre isasloomi pole Eestis viimase paarikümne aasta jooksul kusagil loendada õnnestunud. Seire tulemused teisteski asurkondades viitavad kõrede arvukuse tõusule tänu üha tõhusamale kaitsele.
Keskkonnaagentuuri läbiviidud kõreseire sellekevadised tulemused annavad lootust, et eelkõige just suuremahuliste elupaikade taastamistöödega on võimalik päästa Eesti kõred väljasuremisohust.
Kõre on väike kollase triibuga kärnkonn, kes eelistab elupaigana avamaastikku ja vajab sigimiseks madalaid ajutise loomuga veekogusid. Praegu on kahepaiksetel kõige olulisem koosviibimise aeg, mil loomad on koondunud sigimisveekogudesse. Isased kõred häälitsevad emaste ligimeelitamiseks, kusjuures nende häälitsemine meenutab öösorri laulu (häälekas „krrr-krr“) ja kostab vaikse ilmaga kuni paari kilomeetri kaugusele.
„Asurkonnas, kus rekordarv kõresid loendati, on isendite arvukus järjekindlalt tõusnud just peale suurepindalalise elupaiga taastamistööde algust,“ sõnas Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia teadur Riinu Rannap. Kahepaiksete eksperdi sõnul on edu toonud nii sigimisveekogude kõrgtaimestikust puhastamine kui ka luitealade laialdane avamine. „Niisiis aitavad kõre arvukust tõsta suuremahulised elupaikade taastamistööd ja arvukate sigimisveekogude olemasolu.“
Kui perioodil 2005–2010 loendati Veskijärve kõre asurkonnas keskmiselt 14 isaslooma, siis 2017. aastal juba 44 ja mullu 61 kõret.
