• 2026. aasta kujuneb üheks neljast kõige soojemast aastast mõõtmisajaloos
• El Niño suurendab kuumust ja võimendab riske
• Meretase ja ookeani soojussisaldus on rekordkõrged
• Äärmuslike ilmastikunähtuste majanduslik ja inimlik hind on tohutu
• Pidevatel vaatlustel põhinevad prognoosid ja hoiatused on elutähtsad
2026. aastal jätkub erakordselt kõrgete üleilmsete temperatuuride, jää sulamise ja meretaseme tõusu pikaajaline suundumus. Väga tugev El Niño toob eeldatavasti kaasa veelgi suurema kuumuse ja äärmuslikumad ilmastikunähtused ka 2027. aastal, selgub Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni uuest aruandest (WMO). Aruandes tuuakse esile sellest tulenevad ahelriskid keskkonnale, majandusele ja igapäevaelule.
WMO 2026. aasta kliimaseisundi ajakohastatud ülevaade näitab, et viimased 12 aastat on olnud mõõtmisajaloo 12 kõige soojemat aastat ning neist viimased neli on olnud kõige soojemad. Üleilmne keskmine maapinnalähedane temperatuur oli 2026. aasta jaanuarist septembrini ligikaudu 1,47 °C kõrgem kui tööstuseelsel ajal. See näitaja tõenäoliselt suureneb aasta lõpuni El Niño soojendava mõju tõttu. El Niño on alates augustist tugevnenud ja kujuneb detsembriks eeldatavasti mõõtmisajaloo tugevaimaks.
Maa energiabilansi tasakaalutus suureneb ja Maa süsteem kogub soojust üha kiiremini. Tasakaalutus on jõudnud seire algusest saadik kõrgeimale tasemele, sest kasvuhoonegaasid hoiavad kinni enneolematul hulgal soojust ning häirivad tasakaalu Päikeselt saabuva ja Maalt lahkuva energia vahel. Ookean neelab 90% sellest lisasoojusest ning 2026. aastast on kujunemas kümnes järjestikune ookeani soojussisalduse rekordaasta.
Meretase on mõõtmisajaloo kõrgeim ning merepinna temperatuurid on 2026. aastal püstitanud kuurekordeid. Liustike pikaajaline taandumine jätkub – 2025. aastal kaotatud jäämassist oleks piisanud, et täita aasta igas sekundis viis olümpiaujulat. Mageveevarud on alates 2014. aastast kahanenud.
„Oleme jõudnud kliimaäärmuste uude ajastusse. Ülivõimas El Niño põrkub planeediga, mille inimtekkelised kliimamuutused on juba tugevalt üle kuumendanud. Kliimarekordid purunevad üha uuesti. Inimlik hind kasvab. Ja need, kelle vastutus on kõige väiksem, kannatavad esimesena ja kõige rängemalt. Juhid peavad tegutsema tõsiselt: vähendama heidet kiiremini, kiirendama õiglast üleminekut fossiilkütustelt ning tagama haavatavatele riikidele vajaliku rahastuse ja kaitse,“ ütles ÜRO peasekretär António Guterres.
„El Niño ja õigupoolest kogu üleilmne kliimaseisund 2026. aastal annavad väljendile „üle igasuguse skaala“ uue tähenduse. El Niño ei lisa planeedile uut soojust. See vabastab soojust ookeanist, mis on soojem kui kunagi varem mõõdetud. Vabastatavat soojust on lihtsalt rohkem,“ ütles WMO peasekretär Celeste Saulo.
„Anname oma ilmastikule üha rohkem energiat ning El Niño võimendab riske. Kuumalained, troopilised tsüklonid ja tugevad vihmatormid intensiivistuvad kiiremini, kui meie ajaloolised võrdlusandmed võimaldasid eeldada. Sajad miljonid inimesed on tänavu puutunud kokku talumatu äärmusliku kuumusega. Nepalis toimunud katastroofiline jää- ja kivimassi varing ning äkktulvad tõid aga esile liitriskid, millega seisavad silmitsi haprate ja soojenevate kõrgmäestikualade kogukonnad.“
Kõigis maailma piirkondades tehtavatel pidevatel vaatlustel põhinevad prognoosid on olulisemad kui kunagi varem, et jälgida meie kiiresti muutuvat kliimat ning aidata ühiskondadel ja majandustel kasvavate riskidega toime tulla. Hea uudis on see, et aruande kohaselt on mitme ohu varajase hoiatuse süsteemide (MHEWS) olemasolust teatanud riikide arv kasvanud 56-lt 2015. aastal 136-ni 2025. aastal.
Lõplik aruanne maailma kliima seisundi kohta 2026. aastal avaldatakse 2027. aasta märtsis. Sellesse annavad teadusliku panuse kümned riiklikud meteoroloogia- ja hüdroloogiateenistused, piirkondlikud kliimakeskused, ÜRO partnerid ning WMO kogukonna eksperdid.
Eesti 10 kuu keskmine õhutemperatuur on 7,8 kraadi (10 kuu norm 7,6; aasta norm 6,4 kraadi). Hetkel on 2026. aasta soojuselt 4. kohal.
Märts jagas 2007. aastaga kõige soojema märtsi kohta alates 1922. aastast. Eesti keskmine õhutemperatuur oli 3,4 °C (norm −0,6 °C). Märts oli 60% seirejaamades kogu vaatlusrea kõige soojem. Ka oktoober oli kõikjal erakordselt soe. Eesti keskmine õhutemperatuur oli 9,6 °C (norm 6,7 °C), mis teeb sellest alates 1922. aastast soojuselt teise oktoobri. Soojem oli vaid 1967. aasta oktoober, mil keskmine õhutemperatuur oli 9,7 °C. Enam kui 80% seirejaamades kuulus tänavune oktoober kogu vaatlusrea kahe kõige soojema hulka.
Sadanud on 508 mm (10 kuu norm 547 mm, aasta norm 662 mm). Hetkel on aasta kuivuselt 16. kohal. Aasta algas erakordselt väheste sademetega: nii jaanuaris, veebruaris kui ka märtsis sadas Eestis keskmiselt alla kolmandiku kuu normist. Jaanuari keskmine sajuhulk oli 15 mm (norm 49 mm), veebruaris 10 mm (norm 39 mm) ja märtsis 10 mm (norm 35 mm). Jaanuaris ei ületanud sajuhulk 59% seirejaamades 30% normist ning märtsis jäi see peaaegu pooltes seirejaamades alla 30% normist. Jaanuar oli 70% seirejaamades kümne kõige kuivema jaanuari seas, olenemata sellest, kas vaatlusrida ulatus 60 või 150 aastani. Alates 1922. aastast on jaanuar olnud veel kuivem vaid neljal aastal (1972, 1950, 1963 ja 1996), veebruar viiel aastal (1954, 1986, 1994, 1929 ja 1923) ning märts samuti viiel aastal (1964, 2022, 1923, 1939 ja 1942).
2026. aasta esimesel poolel oli jõgede äravool Eestis valdavalt alla pikaajalise keskmise, kusjuures aprillis ja mais ulatus see vaid umbes 40%-ni tavapärasest. Juulist alates oli äravool seevastu selgelt üle keskmise, ületades juulist oktoobrini pikaajalist keskmist keskmiselt 40% võrra. Kõige suurem positiivne kõrvalekalle esines septembris, mil keskmine äravool oli ligi 90% üle pikaajalise keskmise. Kokkuvõttes on aasta keskmine äravool seni püsinud pikaajalise keskmise tasemel.
2025/2026. aasta talve jääolud kujunesid Eesti jõgedel tavapärasest märksa lühemaks. Jääolud algasid keskmiselt 30. detsembril ehk ligikaudu 20 päeva hiljem kui perioodi 1991–2020 keskmine ning lõppesid keskmiselt 18. märtsil, mis on umbes neli päeva tavapärasest varem. Keskmine jääperioodi pikkus oli 78 päeva, jäädes kliimanormile alla 22 päeva võrra. Kuigi jääperiood oli eelnenud talvest 18 päeva pikem, kuulus 2025/2026. aasta talv alates 1961. aastast üheksa lühima jääperioodiga talve hulka.
WMO aruande põhisõnumid
Üleilmne temperatuur. Üleilmse keskmise maapinnalähedase temperatuuri anomaalia 2026. aasta jaanuarist septembrini (1,47 °C ± 0,13 °C üle aastate 1850–1900 keskmise) on võrreldav 2025. aasta (1,43 °C) ja 2023. aasta (1,46 °C) kogu aasta keskmistega ning jääb alla 2024. aasta rekordile (1,55 °C). See hinnang põhineb üheksal rahvusvaheliselt tunnustatud andmestikul. Viimased neli aastat, 2023–2026, on mõõtmisajaloo neli kõige soojemat aastat.
Aasta alguses valitsenud La Niña tingimustel oli ajutine jahutav mõju, mis El Niño arenedes pöördus soojendavaks. Üleilmsed kuu keskmised merepinna temperatuurid olid juunis, juulis ja augustis mõõtmisajaloo kõrgeimad või teisel kohal ning maist septembrini kuulusid üleilmsed kuu keskmised temperatuurid vastava kuu kolme kõrgeima hulka.
Prognooside kohaselt jätkub El Niño 2027. aasta alguseni. El Niño tõstab üleilmset aasta keskmist temperatuuri tavaliselt ligikaudu 0,1–0,2 °C võrra ning tõenäoliselt kujuneb 2026. aasta lõplik temperatuurianomaalia jaanuari–septembri keskmisest kõrgemaks. El Niño mõju üleilmsele keskmisele temperatuurile on tavaliselt kõige suurem selle kujunemisele järgneval aastal.
Kasvuhoonegaaside sisaldus saavutas 2025. aastal uue rekordi. Süsinikdioksiidi sisaldus atmosfääris on suurenenud 53%: ligikaudu 278 miljondikosalt (ppm) 1750. aastal umbes 426,8 ppm-ni 2025. aastal. Metaani üleilmne keskmine sisaldus suurenes 729 miljardikosalt (ppb) 1750. aastal 167% võrra, ulatudes 2025. aastal 1 948 ppb-ni. Dilämmastikoksiidi sisaldus suurenes 26%: 270 ppb-lt 1750. aastal 339,1 ppb-ni 2025. aastal.
Võrdlusjaamade (näiteks Mauna Loa Hawaiil ja Kennaook/Cape Grim Austraalias) mõõtmised näitavad kasvu jätkumist 2026. aastal. El Niño sündmused põhjustavad tavaliselt kasvuhoonegaaside sisalduse järsku suurenemist.
Maa energiabilansi tasakaalutus: ookeani soojussisalduse mõõtmised ja satelliidivaatlused näitavad, et Maa süsteemis soojuse kogunemise kiirus suureneb. 2025. aastal saavutas see seire algusest ehk 1960. aastast saadik kõrgeima mõõdetud väärtuse. Esialgsed näitajad 2026. aasta jaanuarist juulini viitavad uuele rekordtasemele.
Ookeani soojussisaldus ülemises 2 000 meetri paksuses veekihis oli 2025. aastal mõõtmisajaloo suurim ning esialgsetel andmetel (kuni juulini) on see 2026. aastal jätkuvalt kasvanud. Ookeani soojenemine on kiirenenud, eriti jõuliselt viimase kahe aastakümne jooksul, mõjutades mereökosüsteeme, elurikkust ja ookeani rolli süsiniku sidujana. Ookeani soojus tugevdab troopilisi ja lähistroopilisi torme, kiirendab merejää kadu polaaraladel ning põhjustab koos maismaajää sulamisega meretaseme tõusu. Prognooside kohaselt jätkub see soojenemine sadu kuni tuhandeid aastaid.
Üleilmne keskmine meretase saavutas 2026. aastal rekordtaseme. Meretaseme tõus on satelliidimõõtmiste algusest saadik kiirenenud, sest liustike ja jääkilpide sulamine on intensiivistunud ning soojeneva vee soojuspaisumine suurenenud. 2026. aasta juunis, juulis ja augustis mõõdeti vastavate kuude kõrgeimad väärtused alates satelliitaltimeetria ajastu algusest 1993. aastal. See järsk tõus võib peegeldada areneva El Niñoga seotud muutusi, sealhulgas sademete nihkumist maismaalt ookeanile Vaikse ookeani troopilise vööndi lääneosas.
Merejää: 2026. aastal oli Antarktika merejää aastane maksimaalne ulatus mõõtmisajaloo (satelliidiajastu alates 1979. aastast) väiksuselt kolmas, Arktika maksimum aga väikseim või väiksuselt teine. Merejääl on oluline roll üleilmses kliimasüsteemis ja polaaralade ökosüsteemides.
Liustikud kaotasid 2025. aastal üle 400 gigatonni jääd – see vastab ligikaudu 1 mm meretaseme tõusule. Sellest aastasest jäämassikaost oleks piisanud, et täita aasta igas sekundis viis olümpiaujulat. 2025. aasta oli neljas järjestikune aasta, mil jäämass vähenes kõigis maailma 19 liustikupiirkonnas. Liustike sulamine mõjutab kohalikke ja allavoolu jäävate alade geoloogilisi ohte, ökoloogiat, piirkondlikke veevarusid ja vee kvaliteeti ning üleilmset energiabilanssi ja meretaseme muutust.
Magevesi: maismaal (põhjavees, mullas, jõgedes, veehoidlates, liustikes ja lumes) talletatud vee hulk on alates 2014. aastast üleilmselt vähenenud. 2025. aastal oli maismaa veevaru tavapärasest väiksem 42%-l hinnatud üleilmsest alast, võrreldes pikaajalise keskmisega 25%.
Äärmuslikud sündmused mõjutasid mitmes piirkonnas inimeste elu ja elatusallikaid, kahjustasid toiduga kindlustatust, süvendasid vaesust ning aitasid kaasa inimeste ümberasumisele. Esialgsete hinnangute kohaselt põhjustasid Euroopa kuumalained, põud ja metsa- ning maastikupõlengud üle 30 000 liigsurma. Vähemalt kaheksas riigis püstitati riiklikud temperatuurirekordid ning põllumajandus, energeetika ja transport said tugevalt kannatada.
Hinnanguliselt 146,5 miljonit inimest Indias puutus 2026. aasta aprilli kuumalaine ajal kokku äärmusliku kuumusega. Himaalaja liustiku varing ja sellele järgnenud katastroofiline äkktulv allavoolu augusti lõpus nõudsid üle 1 300 inimelu ning avaldasid Nepali majandusele tohutut mõju.
Troopilised tsüklonid põhjustasid paljudes riikides ulatuslikke purustusi ja inimohvreid.
Praegune El Niño võimendab eeldatavasti terviseriske. Suurenev kuumus, põud ja tugevad sademed võivad soodustada kuumusega seotud haigestumist ja suremust, metsa- ja maastikupõlengute suitsu levikut ning õhukvaliteedi halvenemist, alatoitumust ja toiduga kindlustamatust, vigastusi ning muutusi vee ja siirutajate kaudu levivate haiguste, näiteks koolera, malaaria ja denguepalaviku riskides. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on esimest korda liigitanud eeldatavad tervisemõjud tervisealaseks hädaolukorraks.
El Niño suurendab juba praegu põllumajandusriske olulistel kasvuperioodidel ja tootmissüsteemides, eriti piirkondades, kus toiduga kindlustamatus on suur ning põllumajandus sõltub tugevalt looduslikest sademetest.
Äärmuslikud sündmused Eestis:
21. juunil tabas Kääpat tugev äikesevihm koos rahega. Ligikaudu kolme tunniga sadas 54 mm vihma ehk 64% kuu sajunormist. Lühikese ajaga sadanud vesi ei jõudnud ära valguda, mistõttu jäid mitmel pool põllu- ja aiamaad vee alla.
Pärnus mõõdeti 4. septembril ööpäevaseks sajuhulgaks 122 mm, mis oli Pärnu vaatlusjaama vaatlusrea suurim ööpäevane sajuhulk. Pärnu septembri sademenorm on 61 mm, seega sadas ühe ööpäevaga kahekordne kuunorm. Valdav osa vihmast sadas väga lühikese aja jooksul. Pärnu sademevee- ja kanalisatsioonisüsteem ei suutnud nii suurt veehulka piisavalt kiiresti ära juhtida ning linnas tekkisid ulatuslikud üleujutused.
