Kliimamuutustega seotud majanduskahju Euroopa Liidus kasvab kiiresti: viimased viis aastat olid läbi aegade kõige kulukamad

16.11.2026 | 15:13

EEA (European Environment Agency) täna avaldatud andmete kohaselt põhjustasid äärmuslikud ilmastiku- ja kliimanähtused Euroopa Liidus aastatel 1980–2025 hinnanguliselt 920 miljardi euro suuruse majanduskahju. Sellest üle 270 miljardi euro tekkis ainuüksi viimase viie aasta jooksul. Kuna kliimamuutuste mõjul on oodata äärmuslike ilmastikunähtuste tugevnemist, kasvavad tõenäoliselt ka nendega kaasnevad majanduskahjud.

Ka 2026. aasta on toonud Euroopale suuri kahjusid. Tormid, kuumalained ja põuad on Euroopa majandust tugevalt mõjutanud ning aasta ei ole veel lõppenud.

EEA ajakohastatud indikaatori „Äärmuslike ilmastiku- ja kliimanähtuste põhjustatud majanduslik kahju Euroopas“ kohaselt on majanduslik kahju  viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud. Aastatel 2021–2025 tekkis ligi kolmandik kogu viimase 45 aasta jooksul registreeritud kahjust.

Kõik rahalised väärtused kajastavad otsest majanduskahju 2025. aasta hindades. Arvesse ei ole võetud kaudset majanduskahju, näiteks tootlikkuse vähenemist või mõju sisemajanduse koguproduktile (SKP), samuti keskkonna- ja tervisemõjusid.

Esimeses Euroopa kliimariskide hinnangus (European Climate Risk Assessment, EUCRA) järeldati, et kliimariskid süvenevad ning omavahel seotud ja üksteist võimendavad riskid võivad põhjustada kogu ühiskonna toimimist mõjutavaid probleeme. Äärmuslikud ilmastikunähtused võivad tulevikus veelgi tugevneda, kuid kliimamuutustega kohanemine ei ole nende muutustega sammu pidanud.

EUCRA hinnangul võivad globaalse soojenemise korral 3 °C võrra ulatuda Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi aastased majanduskahjud vähemalt 175 miljardi euroni.

Kliimaohtudest põhjustatud tulevaste kahjude suurus sõltub nii äärmuslike sündmuste sagedusest ja tugevusest kui ka muudest teguritest, sealhulgas ohustatud vara väärtusest ning kliimamuutustega kohanemise meetmete tõhususest.

Joonis 1. Äärmuslike ilmastiku- ja kliimanähtuste põhjustatud aastane majanduskahju Euroopa Liidu liikmesriikides. 

Kus on majanduskahjud kõige suuremad?

Aastatel 1980–2025 põhjustasid üleujutused 44% kogu majanduskahjust. Klimatoloogilised nähtused, nagu põud, külmalained ja öökülmad (välja arvatud kuumalained ja maastikupõlengud), ning meteoroloogilised nähtused, nagu tormid ja välk (välja arvatud rahe), moodustasid kumbki ligikaudu veerandi kogukahjust. Maastikupõlengud, rahe ja kuumalained põhjustasid kokku ligikaudu 5% otsesest majanduskahjust.

Suurema osa majanduskahjust põhjustas suhteliselt väike arv äärmuslikke sündmusi. Kõige suurema kahjuga 5% sündmustest põhjustasid 63% kogukahjust ning vaid 1% sündmustest koguni 31% kogukahjust.

Äärmuslike ilmastiku- ja kliimanähtuste majanduslik mõju on Euroopa Liidu liikmesriikides erinev. Aastatel 1980–2025 registreeriti rahalises väärtuses suurimad majanduskahjud Saksamaal, Itaalias ja Prantsusmaal. Elaniku kohta olid kahjud suurimad Sloveenias, Hispaanias ja Luksemburgis ning pindalaühiku kohta Sloveenias, Belgias ja Luksemburgis.

Hinnangute kohaselt oli aastatel 1980–2025 Euroopa Liidus kindlustusega kaetud vähem kui 20% kogukahjust. Riikidevahelised erinevused olid suured: Bulgaarias, Küprosel ja Rumeenias oli kindlustatud alla 2% kahjust, samas kui Taanis ja Luksemburgis ületas kindlustuskaitsega kaetud kahju osakaal 60%.

Euroopa Liidu tegevus kliimakindluse suurendamiseks

Euroopa Liidu 2021. aasta kliimamuutustega kohanemise strateegia ja Euroopa Komisjoni 2026. aasta oktoobris esitatud Euroopa Liidu kliimakindluse raamistik aitavad suurendada Euroopa vastupanuvõimet kliimamuutustele, parandada valmisolekut kliimariskide juhtimiseks ning vähendada äärmuslike ilmastiku- ja kliimanähtuste põhjustatud kahjusid.

Raamistik sisaldab Euroopa kliimakindluse seaduse ettepanekut ning praktilisi abivahendeid kliimariskide hindamiseks ja juhtimiseks. Eesmärk on liikuda seniselt katastroofide tagajärgedele reageerimiselt kliimamuutuste mõjude ennetamisele, riskidega varakult arvestamisele ning välditavate kahjude ärahoidmisele.

Eestis arendatakse kliimakahjude hindamist ja ennetamist

Eestis on äärmuslikud ilmastikunähtused juba kaasa toonud märkimisväärset kahju. Näiteks 2024. aasta erakordselt vihmase juulikuu tõttu ulatus rapsi-, rüpsi- ja suviodrakasvatajate hinnanguline saamata jäänud tulu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi andmetel kokku ligikaudu 52 miljoni euroni. 

2026. aasta 9. juulil põhjustasid tugevad sajud Tõrvas Pokardi oja paisu purunemise ja üleujutuse: kahjustada sai kümme majapidamist ning evakueeriti kümme inimest. Sama aasta 4. septembril sadas Pärnus 24 tunniga 122 mm vihma. Üleujutused kahjustasid sadu hoove, keldreid, garaaže, eluruume ja sõidukeid ning häirisid liiklust. 

Eestis pööratakse üha enam tähelepanu kliimamuutustest põhjustatud kahjude hindamisele ja ennetamisele. Keskkonnaagentuur koostab projekti „Kliimamuutustega arvestamine ja kliimavaldkonna teadlikkuse tõstmine“ raames kliimapoliitiliste otsuste tegemist toetavat kliimakahjude analüüsi ning arendab kliimamuutustega kohanemise valmisolekut kirjeldavate andmete kättesaadavust.

Projekti „Üleujutusohu ennetamine ja leevendamine, hoiatussüsteemid“ käigus arendatakse veetaseme ja äkksadude jälgimis-, prognoosimis- ja hoiatussüsteeme ning uuritakse üleujutuste ennetamise ja võimalike kahjude vähendamise meetmeid Eesti riskipiirkondades.

Eestis on EEA kontaktasutuseks Keskkonnaagentuur.
 

MERIKE LIPU

Kommunikatsiooni peaspetsialist

open graph imagesearch block image