Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus on täna visiidil Ida-Virumaal, kus ta avab Iisaku looduskeskuse ning külastab AS Ökosili, Myocorp Silmetit ning Sillamäe sadamat.
Iisaku looduskeskus taasavab oma uksed äsjavalminud energiasäästlikus hoones. „Uus hoone on looduslähedane nii sisult kui vormilt: kasutatakse akudesse salvestatud päikese- ja tuuleenergiat ning temperatuuri aitab reguleerida mätaskatus. Ma loodan, et näeme selliseid mõistlikke lahendusi Eestis aina rohkem - ja mitte ainult siis, kui ehitatakse looduskeskusi,“ ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
Keskuses toimuvad tegevused aasta läbi, püsinäitus tutvustab Ida-Virumaa loodust ning keskkonnasäästlikku eluviisi. Hoone ehitus maksis 458 tuhat eurot, millest 10% moodustas riigi kaasfinantseering, ülejäänud oli Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus.
Keskkonnahariduse kõrval on Ida-Viru investeeringuprioriteedid veemajandus, põlevkivijäätmete prügilad, jäätmete taaskasutus ja looduskaitse. „Ida-Virumaa on looduslikult väga kaunis maakond, kahjuks on pikka aega olnud siinne keskkonnakoormus suur ning see on jätnud jälje. Seetõttu on Ida-Viru euroinvesteeringud keskkonnavallas Harjumaa järel Eesti suurimad: aastail 2007-2013 kokku ligi 130 miljonit,“ rääkis keskkonnaminister.
Eurotoetused on jagatud 20 keskkonnaprojekti vahel, millest on valmis neli ning tegemisel veel kuusteist. Teiste hulgas on töös Ühtekuuluvusfondist rahastatavad Kohtla-Järve ja Narva veemajanduse suurprojektid, mis kindlustavad kvaliteetse joogivee enam kui 100-le tuhandele elanikule. Mõlemasse projekti investeeritakse ligikaudu 30 miljonit eurot.
Eurotoetustest on rahastatud veel Sillamäe, Kiviõli ja Narva-Jõesuu linna ja Aseri valla ning Olgina aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nüüdisajastamise projekte. 2016. aastaks saavad nõuetekohase või kvaliteedinõuetele vastava joogivee 140 tuhat idavirumaalast. Kaasaegse ja keskkonnasäästliku ühiskanalisatsiooni teenuseid saab tulevikus kasutada 93 tuhat elanikku.
Struktuuritoetustest on suunatud ka Kohtla-Järve ja Kiviõli põlevkivitööstuste ohtlike jäätmete prügilate, Sillamäe prügila ning Põhja ja Ahtme soojuselektrijaama ladestuspaikade sulgemistöödele. Veel on toetatud vanarehvide taaskasutust ja aherainest killustiku tootmist, aga ka taastamistöid Narva Pimeaia pargis, Rannu raba jääksoos ja Saka mõisapargis.
Üle Eesti on aastail 2007-2013 keskkonnaprojekte toetatud 604 miljoni euroga, millest on praeguseks SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahendusel väljamakstud 376 miljonit eurot.
EL-i struktuurifondidest Eestile eraldatavate toetuste kasutamise esmatähtsaid tegevussuundi, eesmärke ja toetatavaid tegevusi aastateks 2007-2013 kajastavad kolm valdkondlikku rakenduskava. Neist mahukaim on Keskkonnaministeeriumi koordineeritav elukeskkonna arendamise rakenduskava, toetusmahuga ligikaudu 1,6 miljardit eurot, millest 674 miljoni euroga rahastatakse keskkonna- ja looduskaitset.
Infot elukeskkonna arendamise rakenduskava kohta saab Keskkonnaministeeriumi veebilehelt http://www.envir.ee/181565.
Lisainfo:
Talis Tobreluts
Keskkonnaministeeriumi välisfinantseerimise osakonna peaspetsialist
626 2953; 5331 3172
