Eesti energeetika liigub pikkade sammudega puhtama ja väiksema heitega tuleviku poole. Selle nädala blogis vaatame keskkonnahoidliku arengu mõõdikutest peale energeetika valdkonnale. Toome andmete põhjal välja, et taastuvenergia osakaal Eesti energia lõpptarbimises ulatus 2024. aastal juba 42,2%-ni, mis on üks Euroopa Liidu kõrgemaid näitajaid. Samal ajal on energeetikasektori kasvuhoonegaaside heide võrreldes 1990. aastaga vähenenud ligi 89%. Analüüsime, kuidas on muutunud Eesti energiatootmine, millised trendid kujundavad elektrihinda ning miks energiasääst ja elektrifitseerimine on muutunud lisaks kliimapoliitikale ka julgeoleku ja konkurentsivõime küsimuseks.
Ülevaade annab hea pildi Eesti energeetika suurimatest väljakutsetest ja võimalustest – alates põlevkivist loobumisest ja taastuvenergia kasvust kuni energiamahukuse ning kodutarbijate elektrihinnani. Analüüs põhineb Keskkonnaportaalis avaldatud uuel keskkonnahoidliku arengu mõõdikute vaatel, mille Keskkonnaagentuur töötas välja koostöös Kliimaministeeriumiga.
Energeetika valdkond on osa laiemast tervikust. Keskkonnahoidliku arengu edenemist Eestis aitavad mõista ka teised valdkonnad, millest kirjutame sarja teistes lugudes:
06. mai: Elurikkus ja maakasutus Eestis: mida näitavad andmed looduse seisundi kohta;
13. mai: Kliimamuutused Eestis: trendid ja kohanemisvajadused;
22. nädalal ilmub: Ringmajandus ja jäätmed: teekond tõhusama ressursikasutuseni.
Autor: Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Kati Suik
