Maailma meteoroloogiaorganisatsioon avaldas ülevaate möödunud aasta globaalse kliima kohta. Raporti kohastelt oli 2020. aastal terves maailmas keskmine õhutemperatuur 1,2 ± 0,1 oC kõrgem tööstuseelse perioodi (1850-1900) keskmisest ja on seega kolme kõige soojema aasta hulgas. Euroopas oli 2020. aasta ajaloo kõige soojem.
Raportist selgub, et viimased kuus aastat, sealhulgas 2020, on olnud ajaloo kõige soojemad. Näiteks Vene Föderatsioonis Verhojanskis tõusis temperatuur 20. juunil 38 kraadini. See on kõrgeim temperatuur, mis on registreeritud põhjapolaarjoonest põhja pool.
Samuti tuleb välja, et peamiste kasvuhoonegaaside (CO2, CH4, ja N2O) kontsentratsioon jätkas kasvu vaatamata emissioonide ajutisele vähenemisele 2020. aastal seoses COVID-19 piirangutega. Eestis olid möödunud aastal kasvuhoonegaaside heited jätkuvalt languses. Heitkogused on tugevas seoses põlevkivi elektrienergiaga, mille tootmine on langenud.
Meri ja jääkate
Tõusvat trendi maailmas näitab samuti meretaseme tõus. Lisaks suurenevad ka ookeani soojusvarud ja hapestumine, vähendades ookeani võimet kliimamuutusi pehmendada. Näiteks Arktika minimaalseim jääkatte ulatus oli 2020. aasta septembris ajaloos teisel kohal. Merejää taganemine Laptevite meres oli varaseim, mida on nähtud satelliitide ajastul. Antarktika jäämassi vähenemise trend kiirenes 2005. aasta paiku ning praegu kaotab Antarktika ligikaudu 175 kuni 225 Gt (gigatonti) jääd aastas.
2020. aasta Põhja-Atlandi orkaanide hooaeg oli erakordselt aktiivne. Orkaanid, ekstreemsed kuumalained, tugevad põuad ja põlengud põhjustasid kümnete miljardite dollarite ulatuses majanduslikku kahju ja palju surmasid.
Värske raport toob veel välja, et möödunud aasta esimeses pooles registreeriti 9,8 miljonit ümberasumist suuresti hüdrometeoroloogiliste ohtude ja katastroofide tõttu. Samuti seda, et koroonakriisi tõttu toimunud katkestused põllumajandussektoris võimendasid ilmastiku mõjusid kogu toidu tarneahela ulatuses, tõstes ebakindlust toidujulgeolekus.
Eesti soojarekordid
Ka Eestis oli 2020. aasta kliimaajaloo kõige soojem ning keskmine õhutemperatuur oli 8,4 °C (norm 6,0 °C), mis tähendab, et tegemist oli kõige soojema aastaga alates 1961. aastast. Möödunud aasta purustas Eestis mitmed soojarekordid.
Keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna juhataja Miina Krabbi kommenteerib, et 2021. aasta Eesti keskmine õhutemperatuur on olnud jaanuaris ja märtsis normist veidi kõrgem ning veebruaris normist 1,9 kraadi madalam. „Küllaltki korralik talv annab alust arvata, et tänavune aasta temperatuuri rekordit ei löö,“ usub Krabbi.
Täismahus Maailma meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) raportiga saab tutvuda siin.
Millised olid ekstreemsed ilmastikuolud Eestis ja mujal maailmas saab vaadata kaardilt.
