See selgub Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (EMSA) ja EEA (European Environment Agency) täna avaldatud Euroopa meretranspordi teisest keskkonnaaruandest.
EEA tegevdirektor Leena Ylä-Mononen: „Aruanne kajastab tungivat vajadust, et meretranspordisektor suurendaks jõupingutusi, et vähendada süsinikujalajälge ja muid keskkonnamõjusid, näiteks veereostust, ning kiirendaks jõupingutusi üleminekuks puhtamatele kütustele, säästvatele sadama- ja laevandustavadele, et vähendada mõju mere- ja rannikualade ökosüsteemidele. Uued tehnoloogiad ja uuendused ning efektiivsem juhtimine aitavad tulevikus saavutada jätkusuutlikkust taskukohasel viisil, seega on nüüd oluline, et sektor kiirendaks üleminekut keskkonnasäästlikele tavadele.“
Peamised aruandes välja toodud keskkonnamõju
Kasvuhoonegaaside heitkogused: CO₂ heitkogused meretranspordist ELis on alates 2015. aastast (v.a 2020. aasta) igal aastal suurenenud, ulatudes 2022. aastal 137,5 miljoni tonnini – 8,5% rohkem kui eelmisel aastal, kuid siiski alla pandeemia-eelse taseme.
Metaani (CH₄) heitkogused on ajavahemikul 2018–2023 vähemalt kahekordistunud, moodustades 2022. aastal 26% transpordisektori metaani koguheitest. See on suures osas tingitud veeldatud maagaasi (LNG) suurenenud kasutamisest.
Õhusaaste: Alates 2014. aastast on vääveloksiidide (SOx) heitkogused ELis vähenenud umbes 70%, mis on suures osas tingitud SECAde (vääveloksiidide heitkoguste kontrolli piirkondade) kehtestamisest Põhja-Euroopas. Vahemere piirkonna SECA, mis hakkab kehtima 1. mail 2025, peaks aitama kaasa täiendavale vähendamisele koos Atlandi ookeani kirdeosas peagi kehtestatava SECAga, mis kontrollib nii SOx kui ka NOx. Samal ajal on lämmastikoksiidide (NOx) heitkogused ajavahemikul 2015–2023 suurenenud keskmiselt 10%, moodustades 2022. aastal 39% transpordiga seotud NOx-heitest.
Veereostus: Meretransport aitab kaasa veereostusele õlireostuse ja erinevate tööde käigus tekkivate heitmete, näiteks halli vee kaudu, ning 98% lubatud heitmetest moodustavad heitgaaside puhastussüsteemide (EGCS) heitmed, mida kasutatakse vääveloksiidide (SOx) heitkoguste vähendamiseks atmosfääri. EGCSi kaudu satuvad saasteained vette, mis toob esile kompromissi õhusaaste vähendamise ja merereostuse suurendamise vahel. Hallvee heide, mis on suures osas tingitud kruiisilaevade tegevusest, suureneb aastatel 2014–2023 40% võrra.
Veealune müra: Uued üleeuroopalised mudelid näitavad kõrget veealuse müra taset La Manche'i väinas, Gibraltari väinas, Aadria meres, Dardanellide väinas ja Läänemere piirkonnas. Meetmed võiksid aidata kaasa 2030. ja 2050. aasta vahel vähendada müra kuni 70% võrra.
Mereprügi: Kalandusest (11,2%) ja laevandusest (1,8%) pärit mereprügi on viimase kümne aasta jooksul vähenenud poole võrra. Siiski on endiselt probleeme, eriti seoses kadunud konteineritest pärit plastmassist graanulite reostusega.
Merepõhi: Ligikaudu 27% Euroopa rannikulähedasest merepõhjast (5% on raskelt mõjutatud) on mõjutatud meretranspordiga seotud tegevustest, nagu sadamate laiendamine, süvendamine ja ankurdamine, mis põhjustavad füüsilisi häireid ja elupaikade kadumist.
Võõrliigid: Laevandus toob Euroopasse sisse suurema osa (60%) võõrliikidest ja invasiivsetest võõrliikidest (56%). Ballastvee käitlemise konventsiooni tulemusena on aastaks 2023 siiski 31% laevadest sertifitseeritud ja 23% süsteemidest vastab nõuetele.
Kokkupõrkeriskid: Laevanduse intensiivsuse suurenemine põhjustas 2017. aastast kuni 2022. aastani kõigis merepiirkondades Natura 2000 kaitsealadel asuvate loomadega kokkupõrkeohu märkimisväärse suurenemise.
Vaata lähemalt EEA kodulehelt.
Eestis on EEA kontaktasutuseks Keskkonnaagentuur.
