22. mail tähistatakse ülemaailmselt bioloogilise mitmekesisuse päeva. Keskkonnaagentuuril sai värskelt valmis Eesti keskkonnaseire kogumik 2011-2015, mida on selle päeva puhul paslik valikuliselt sirvida ning sellest noppefakte esitleda:
- 2014. aastal kinnitati hallhülge kaitse tegevuskava ja samal aastal jõustusid hallhülge küttimist võimaldavad seadusesätted. Küttimishuvi on seni olnud siiski kesine
- Rannaniitudel asuvad kõrepopulatsioonid (kõre - tuntud ka kui kuttselg-kärnkonn ja hiirkonn – üks Eesti ohustatumaid kahepaikseid) on halvas seisundis. Harilaiul, kus 2015. aastal tuvastati rannikul olevatest seirealadest ainsana kõre sigimine, alustati 2013. aastal ulatuslikku luiteala männikultuurist puhastamist ja seal on asurkond näidanud kerget tõusutrendi
- Toiduahela tippu kuuluv merikotkas on kogu Läänemere keskkonnaseisundi indikaatorliik. Eestis on tema arvukus järjest tõusnud ja tema levila laienenud Lääne-Eesti rannikualadelt ja Suure Emajõe vesikonnast ka Põhja-Eestisse
- Viimastel aastatel on hoogustunud ka teiste uute liikide, sh võõrliikide saabumine, näiteks võib juba püsivaks haudelinnuks Eru lahe Suurlool ja Soela väina Pihlalaiul lugeda kanada laglet
- Väikeste meresaarte haudelindudest on pikas perspektiivis kõige suurema languse läbi teinud põhjatoidulised merelinnud (nende sekka kuuluvad tuttvart, tõmmuvaeras, hahk). Kalatoiduliste merelindude (randtiir, jõgitiir, väiketiir, räusktiir, rohukoskel, jääkoskel, kormoran) arvukuse plahvatuslik kasv viitab väikesemõõduliste kalade ebaproportsionaalselt suurele hulgale kohalikus kalakoosluses
- Viimastel aastatel on hoogustunud lõunapoolse levikuga ööliblikaliikide levimine Eesti alale, teiste seas on siia jõudnud ohtlikud kahjurid aia-eistekedrik ja käsnalainelane
