EEA (European Environment Agency) analüüsib värskes ülevaates, milliseid õppetunde tänavused sündmused pakuvad ning kuidas muuta Euroopa elutähtis taristu kliimamuutustele vastupidavamaks.
Kliimamuutustest võimendatud äärmuslik kuumus läks Euroopa Liidule 2026. aastal maksma vähemalt 1% sisemajanduse koguproduktist (SKP). Kuumuse kõrval häirisid tänavu Euroopa taristu toimimist ka põuad, maastikupõlengud ja tormid. Need sündmused kinnitasid riske, millele juhiti tähelepanu juba kaks aastat tagasi avaldatud Euroopa kliimariskide hinnangus (EUCRA).
EEA hinnangul peab Euroopa kliimamuutustega kohanemist märkimisväärselt kiirendama, et tagada elutähtsa taristu toimimine ka muutuvates kliimaoludes. Tänavused näited ilmestavad probleemi ulatust: Reini jõe madal veetase häiris kaubavedu ja tarneahelaid, Portugalis kahjustasid tormid maantee-, raudtee- ja elektrivõrke ning Kesk- ja Ida-Euroopas seadsid põud ja kuumus surve alla elektritootmise. Sageli ei piirdu äärmuslike ilmastikunähtuste mõju ühe valdkonnaga, vaid kandub edasi teistesse sektoritesse.
Kliimamuutuste mõjul on ka Eestis sagenenud äärmuslikud ilmanähtused ning 2026. aastast võib esile tuua peamiselt intensiivsetest sademetest põhjustatud ulatuslikud kahjud.
9. juulil 2026 andis Tõrvas rohkete sademete tõttu tulvaveele alla Pokardi oja pais, mis tekitas varahommikul suure üleujutuse. Seejärel purunesid ka allavoolu jäänud sild ja pais, mistõttu levis üleujutus laiemale alale. Evakueeriti 10 inimest. Keegi ei hukkunud ega saanud tõsiselt viga; 3 inimest vajas füüsilist abi päästmisel. Kahjustada sai 10 majapidamist (neist 5 suurema kahjustusega). Vesi tungis keldritesse ja tubadesse (kohati kuni puusadeni). Osa majadest sai ränki kahjustusi, mõni hoone võib vajada lammutamist. Vee alla ja mudasse uppusid aiad, teed ning tänavad. Ajutiselt suleti liiklus (nt Tikste paisu ja Viljandi tänava sillal).
4. septembril 2026 tabas Pärnut ja selle lähiümbrust ajalooline üleujutus, mille põhjustas erakordselt tugev ja intensiivne paduvihm. Tegemist oli viimase 150 aasta suurima registreeritud sajuhulgaga piirkonnas. Pärnu mõõtejaamas registreeriti 24 tunni jooksul 122,4 mm sademeid, millest lõviosa – 114 mm – sadas maha kõigest 12 tunni jooksul ja 76 mm vaid kolme tunniga. Erakordne veemass koormas täielikult üle linna sademevee- ja kanalisatsioonisüsteemid. Linnas kannatasid kõige enam Rääma linnaosa ja rannarajoon. Üleujutus hõlmas ka Pärnu lähiümbrust, sealhulgas Paikust, Sinti ja Tammistet. Olukord stabiliseerus ja suuremad pumpamistööd lõpetati umbes 55 tundi pärast saju algust, s.o 6. septembriks. Sajad hoovid, keldrid, garaažid ja majade esimesed korrused ujutati üle. Paljud tänavatele või madalatesse parklatesse jäänud autod mattusid vee alla, saades tõsiseid vee- ja hüdrolukukahjustusi. Mitmed tunnelid ja tänavad (nt Rääma ja Männi tn) muutusid läbimatuks ning suleti liikluseks. Vee surve lõi paigast ära kanalisatsioonikaevude luugid, tekitades täiendavat ohtu.
Tänavused sündmused kinnitavad 2024. aastal avaldatud Euroopa kliimariskide hinnangu järeldusi, mille kohaselt puutuvad Euroopa transpordi-, energia-, side- ja veevarustuse taristud üha enam kokku äärmuslike ilmastikunähtustega. Kuna eri taristud ja teenused sõltuvad üksteisest, võib ühe süsteemi häire põhjustada probleeme ka paljudes teistes valdkondades. Oluline roll on näiteks veel, millest sõltuvad nii inimesed, põllumajandus ja tööstus kui ka elektrijaamad, jõetransport ning ökosüsteemid. Pikaajaline põud võib seega mõjutada korraga väga paljude valdkondade toimimist ja põhjustada ulatuslikke häireid.
Kuus õppetundi Euroopa taristu vastupidavamaks muutmiseks
1. Taristut tuleb kavandada tuleviku kliimat silmas pidades. Ehitamisel, investeeringute hindamisel ja taristu hooldamisel tuleb arvestada, et kliimatingimused muutuvad ning tuleviku ilmastik ei pruugi enam vastata senistele eeldustele.
2. Kliimariske tuleb hinnata terviklikult. Tähelepanu ei tohi piirduda üksikute objektidega. Hinnata tuleb ka võrkude, tarneahelate ja eri süsteemide omavahelist sõltuvust ning piiriüleseid mõjusid.
3. Taristu vastupidavust tuleb regulaarselt katsetada. Erinevate kriisi- ja äärmuslike ilmastikuolukordade läbimängimine aitab tuvastada nõrku kohti ning suunata investeeringud sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse.
4. Katkestusteks tuleb ette valmistuda. Varusüsteemid, alternatiivsed transpordimarsruudid ja varajase hoiatamise lahendused aitavad vähendada ilmastikunähtustest põhjustatud häireid ning kiirendada tavapärase toimimise taastamist.
5. Koostööd ja infovahetust tuleb parandada. Taristuettevõtjatel, järelevalveasutustel, riigiasutustel ja päästeteenistustel peavad olema selged vastutusalad ning parem ülevaade sellest, kuidas eri süsteemid üksteisest sõltuvad.
6. Lühiajalised lahendused peavad käima käsikäes pikaajalise kohanemisega. Taristu hooldus ja sihipärased uuendustööd aitavad lahendada juba praegu teadaolevaid probleeme. Samal ajal tuleb kavandada ka ulatuslikumaid muudatusi, mis tagavad taristu toimimise tuleviku kliimatingimustes.
EEA ülevaade ilmus ajal, mil Euroopa Komisjon tutvustas uut Euroopa Liidu kliimamuutustele vastupanuvõime raamistikku (EU Framework for Climate Resilience). Selle eesmärk on kujundada kogu Euroopa Liidus süsteemsem ja ennetavam lähenemine kliimariskide hindamisele ja juhtimisele.
Tänavused äärmuslikud ilmastikunähtused näitavad, et kliimamuutustega kohanemine ei ole enam üksnes tulevikku vaatav tegevus. See on vajalik selleks, et tagada ühiskonna igapäevane toimimine, majanduse stabiilsus ja inimeste turvalisus juba praegu.
Ka Eestis peab kliimamuutustega kohanemine jõudma riskikaartidelt iga planeeringu, ehitusotsuse ja taristuinvesteeringu juurde. Eesmärk on enamat kui tormikahjude parandamine – soovime, et järgmise äärmusliku ilmastikunähtuse ajal püsiksid kodud kaitstud, teed läbitavad ning elekter ja vesi kättesaadavad. Kliimariske tuleb paremini hinnata, tuleviku kliimaoludega tuleb arvestada otsuste tegemisel ning täpsed prognoosid ja varajased hoiatused peavad olema õigel ajal õiges kohas, et äärmuslike ilmastikunähtuste mõjusid ennetada ja leevendada.
Kliimamuutustega kohanemiseks ja nende negatiivsete mõjude ennetamiseks ja leevendamiseks on Keskkonnaagentuuris käimas mitmeid projekte:
LIFE integreeritud projekt „Kliimamuutustega kohanemise tegevuste elluviimine Eestis“ (2023–2032), mille eesmärk on parandada ühiskonna valmisolekut kliimamuutustega kohanemiseks (ilmaprognoosimudelite ja kliimastsenaariumide ajakohastamise kaudu) ning tagada sotsiaal-majanduslik positiivne mõju ressursside säästva kasutamise kaudu. Projekti raames valmivad koostöös ülikoolidega uuendatud kliimaprojektsioonid, arendatakse info-, seire- ja tugisüsteeme ning kaardistatakse põuatundlikud veekogumid ja mudeldatakse pinnavesi-põhjavesi seoseid.
Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi projekt „Üleujutusohu ennetamine ja leevendamine, hoiatussüsteemid“ (2024–2029), mille eesmärk on maandada Eesti riskipiirkondades üleujutustest tingitud võimalikke kahjulikke tagajärgi ning tõsta üleujutusohuga seonduvat teadlikkust ja tegutsemispädevust. Projekti raames arendatakse hüdrometeoroloogilist seiretaristut ja prognoosmudelit ning äkksadude hoiatussüsteemi, samuti hõlmab projekt üleujutusohu teadlikkust edendavaid tegevusi.
Kliimamuutustega arvestamise ja kliimavaldkonna teadlikkuse tõstmiseks arendab Keskkonnaagentuur kliimamõjude hindamise metoodikaid ning kliimaatlast mineviku ja tuleviku kliima erinevuste mõistmiseks ning visualiseerimiseks.
