Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S) ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) avaldasid täna Euroopa kliimaraporti 2023 (European State of the Climate report ehk ESOTC 2023), mis kirjeldab ja analüüsib Maa süsteemi kliimaolusid ja -variatsioone, olulisemaid sündmusi ja nende tagajärgi ning käsitleb kliimapoliitikat ja -meetmeid fookusega inimeste tervisel. Samuti annab ESOTC 2023 värske ülevaate põhiliste kliimaindikaatorite pikaajalisest muutumisest.
„Möödunud aastat iseloomustavad Euroopas rekordilised või selle lähedased temperatuurid nii õhus kui merevees, ulatuslikud üleujutused, kuumalained ja tervisekahjud. Euroopa ei ole üleilmse kliimamuutuse mõistes kuskil puutumatuses – otse vastupidi, Euroopa on jätkuvalt kõige kiiremini soojenev maailmajagu, kus soov hoida head elu tähendab muu hulgas vajadust investeerida rohkem ja kiiremini kohanemisse,“ ütleb Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala. „Ka Eestis on näha üha rohkem erinevat ilma ja tema äärmuslikke tujusid, mis kujutavad ohtu inimeste tervisele ja varale. Keskkonnaagentuuri üheks oluliseks ülesandeks on tagada inimestele kõrge kvaliteediga ja täpne ilmaprognoos ning varajased hoiatused. Töö selle nimel käib igapäevaselt, eesmärgiga suurendada ühiskonna valmisolekut,“ lisab Ala.
2023. aastal sai Euroopa tunda ulatuslikke üleujutusi ja ränki kuumalaineid
Euroopa temperatuuridega seotud põhisõnumid
- 2023. aasta kordas mõõtmisajaloo soojarekordit või jäi soojuselt teisele kohale, sõltuvalt valitud andmebaasist.
- Temperatuurid Euroopas olid keskmisest kõrgemad 11 kuu vältel, sealhulgas mõõtmisajaloo kõige soojem september.
- 2023. aastal oli rekordiliselt palju päevi, mil esinesid "ekstreemset kuumastressi" tekitavad ilmastikuolud". Ka „tugevat kuumastressi“ põhjustavate päevade arv kasvab kogu Euroopas.
- Kuumast tingitud suremus on viimase 20 aasta jooksul kerkinud umbes 30% ja hinnanguliselt 94% vaatlusalustest Euroopa riikidest on kokku puutunud kuumusega seotud surmajuhtumite arvu suurenemisega.
Euroopa kliimapoliitika ja tervishoiumeetmed
- Ekstreemsetest ilmastiku- ja kliimanähtustest tingitud tervisekahjud on tõusuteel.
- Andmed viimase kümnendi kohta näitavad, et avalikkuses, riskigruppide seas ja teatud tervishoiuasutustes teadvustatakse kuumaga seotud probleeme üldiselt hästi, ent sellega seotud riske ei hinnata piisavalt kõrgeks.
- Algatused, nagu WMO regionaalsete kliimakeskuste hoiatussüsteem ja teised varajase hoiatuse süsteemid, annavad märku prognoositavatest äärmuslikest oludest, et suurendada ühiskonna valmisolekut.
- Terviseriskid ja kliimamuutustega kohanemine on riigiti erinevad.
- Tervishoiuteenuste vajadustest lähtuvad kliimateenused on tõhusad vastupidavuse kasvatamisel ja peidavad endas suuri arenguvõimalusi.
- Kohanemine terviseteenuste vallas saab toetuda juba olemasolevale tervishoiuteenuste taristule, kuid edasiminek on jäänud piiratuks.
Euroopa meredega seotud põhisõnumid
- Terve aasta vältel olid kogu Euroopa mere keskmised pinnatemperatuurid kõrgemad kui eales mõõdetud.
- Juunis tabas Atlandi ookeani piirkonda Iirimaast läänes ja Ühendkuningriigi ümbruses mereleitsak, mis liigitati „ekstreemseks (extreme)“ ja paiguti „üliekstreemseks (beyond extreme)“; merepinna temperatuurid kerkisid kuni 5 °C keskmisest kõrgemale.
Euroopa hüdroloogilised näitajad
- 2023. aastal oli Euroopas tervikuna keskmisest ligi 7% rohkem sademeid.
- Kogu Euroopa jõgede vooluhulkade keskmine oli vastava kuu arvestuses dokumenteeritutest kõrgeim detsembris, mil jõgede võrgustikust peaaegu veerandi puhul oli vooluhulk „erakordselt kõrge“.
- Möödunud aastal ületas vooluhulga poolest üleujutuse „kõrge (high) “ taseme kolmandik ja „äärmusliku (severe)“ taseme 16% Euroopa jõgedest.
Taastuvenergia allikad
- Möödunud aastal oli Euroopas taastuvenergiaallikate baasil toodetud elektri osakaal rekordiline 43%.
- Oktoobrist detsembrini tõi suurem tormide arv kaasa keskmisest kõrgema tuuleenergia tootmispotentsiaali.
- Jõgedel põhineva hüdroenergia tootmise potentsiaal oli aasta vältel keskmisest kõrgem enamikus Euroopast, seda tänu keskmisest suurematele sademetele ja vooluhulkadele jõgedes.
- Päikeseenergia tootmispotentsiaal oli aasta lõikes keskmisest väiksem Loode- ja Kesk-Euroopas ja keskmisest kõrgem Edela- ning Lõuna-Euroopas, samuti Soomes ja Skandinaavias.
Liustikud ja lumi Euroopas
- Suurel osal Euroopast oli keskmisest vähem lumikattega päevi, seda eelkõige Kesk-Euroopas ja Alpides talvel ning kevadel.
- 2023. aastal leidis Alpides aset erakordne liustikujää kahanemine, mis oli seotud nii keskmisest väiksemate lumekogustega talvel kui ka kuumalainetest põhjustatud ulatuslikust sulamisest suvel.
- 2022. ja 2023. aasta jooksul on liustikud Alpides kaotanud umbes 10% järelejäänud mahust.
Arktiline piirkond
- Arktikas tervikuna oli 2023. aasta soojuselt kuues dokumenteeritud aasta, Arktika maismaa kohal aga viies, jäädes napilt alla 2022. aastale. Arktilisel maismaal mõõdetud viis kõige soojemat aastat on kõik esinenud alates 2016. aastast.
- Põhja-Jäämere jää ulatus oli enamiku 2023. aastast keskmisest väiksem. Maksimumi ajal märtsikuus jäi ulatus 4% keskmisest madalamaks ja oli väiksuselt mõõdetute seas viiendal kohal. Aasta miinimumi ajal septembris oli ulatus vastava kuu arvestuses väiksuselt kuues, jäädes keskmisest 18% madalamaks.
- Arktilise ja lähisarktilise vöötme maastikupõlengutest põhjustatud süsinikuheide oli seni mõõdetutest suuruselt teisel kohal. Enamik kõrgete laiuskraadide maastikupõlengutest toimusid Kanadas mai ja septembri vahel.
Carlo Buontempo, C3S-i direktor: „Euroopa oli 2023. aastal tunnistajaks kõige suuremale dokumenteeritud maastikupõlengule, ühele kõige märjemale aastale, ränkadele mereleitsakutele ja laiaulatuslikele, hävitavatele üleujutustele. Ka temperatuurid jätkavad kasvamist, mistõttu on meie andmed kliimamuutuste tagajärgedeks valmistumisel olulisemad kui eales varem.“
Euroopa kliima soojenevas maailmas
Euroopa ei jää kliimamuutustest puutumata. See on kõige kiiremini soojenev maailmajagu, kus temperatuurid kasvavad umbes kaks korda kiiremini kui maailmas keskmiselt. Euroopas mõõdetutest on kolm kõige soojemat aastat kõik esinenud alates 2020. aastast ja kümme kõige soojemat alates 2007. aastast.
Mere pinnatemperatuuri keskmine oli möödunud aastal Euroopa piirkonnas kõige kõrgem, mis eales mõõdetud. Vahemeres ja Atlandi ookeani kirdeosas oli merepinna temperatuuri aastakeskmine seni dokumenteeritutest kõrgeim.
Kliimamuutuste mõju Euroopa inimeste tervisele
ESOTC raport rõhutab kuumastressi rasket mõju rahvatervisele. Kuumastress sõltub sellest, kuidas mõjuvad inimese kehale kõrged temperatuurid koosmõjus teiste keskkonnateguritega nagu näiteks õhuniiskus ja tuule kiirus. Pikaleveninud kuumastress võib süvendada juba esinevaid terviseprobleeme ja suurendab riski haigestuda kuumaga seotud haigustesse nagu kuumakurnatus või -rabandus, seda eelkõige elanikkonna haavatavama segmendi hulgas.
Viimase 20 aasta jooksul on kuumusega seotud suremus kasvanud ligi 30% ja vaatlusalustest Euroopa riikidest 94% on täheldanud kuumaga seotud surmade arvu kerkimist. See trend on iseäranis murettekitav, sest Euroopas on kasvanud „tugevat kuumastressi“ põhjustavate päevade arv. 2023. aastal esines rekordiliselt ka päevi, mil kuumastress oli „ekstreemne“.
Lisaks kuumalainete põhjustatud terviseprobleemidele, leidsid 2023. aastal aset teisedki Euroopa inimestele ränki tagajärgi kaasa toonud ekstreemsed ilmasündmused.
Rahvusvahelise õnnetuste andmebaasi (International Disaster Database ehk EM-DAT) 2023. aasta esialgsete andmete kohaselt kaotasid 63 inimest Euroopas oma elu tormide, 44 üleujutuste ja veel 44 maastikupõlengute tõttu. Ilma ja kliimaga seotud 2023. aasta majanduskahjud on hinnanguliselt enam kui 13,4 miljardit eurot.
WMO peasekretär Celeste Saulo kommenteeris, et kliimakriis on meie põlvkonna suurim väljakutse. „Kliimameetmete hind võib tunduda kõrge, kuid tegevusetuse hind on palju kõrgem. Nagu näitab käesolev raport, tuleb meil ühiskonnale kasulike lahenduste leidmisel rakendada teadust.“
Suvi 2023 Euroopas – kontrastide aastaaeg
Ehkki 2023. aasta suvi polnud mõõdetutest kõige soojem, tekkis ka selle vältel äärmuslikke ilmastikuolusid. Temperatuur ja sademed olid kontrastsed kuust kuusse kogu mandril. Pikaleveninud klimaatiline suvi (juunist septembrini) tõi kaasa kuumalaineid, põlenguid, põuda ja üleujutusi.
Loode-Euroopas oli dokumenteeritutest kõige soojem juunikuu, samal ajal kui Vahemere piirkonnas sadas selle kuu kohta keskmisest kõvasti rohkem. Juulis oli see muster peaaegu vastupidine. Augustis olid Lõuna-Euroopas keskmisest soojemad temperatuurid ja septembrist kujunes Euroopas tervikuna mõõtmisajaloo kõige soojem septembrikuu. Tavalisest pikema klimaatilise suve ajal tabasid suurt osa Euroopast kuumalained ja nii augustis kui septembris tuli ette ränki üleujutusi. Kuumalaine kõrghetkel juulis puutus 41% Euroopa lõunapiirkonnast kokku vähemalt „tugeva“ kuumastressiga, millega kaasnevad terviseriskid.
Laiaulatuslikud üleujutused terves Euroopas
2023. aastal ületas vooluhulga poolest üleujutuse „kõrge (high)“ taseme kolmandik ja „äärmusliku (severe)“ taseme 16% Euroopa jõgedest. Rekordilisi või rekordilähedasi vooluhulki täheldati suuremate jõgede vesikondades, sealhulgas Loire'is, Reinis ja Doonaus, seda eelkõige tormide tõttu oktoobri ja detsembri vahel. Rahvusvahelise õnnetuste andmebaasi esialgsete hinnangute kohaselt puudutasid üleujutused Euroopas 2023. aastal 1,6 miljonit inimest ja tekitasid umbes 81% aasta majanduskahjudest, mis tulenesid maailmajagu tabanud klimaatilistest nähtustest.
Euroopa kliima ja taastuvenergia potentsiaal
Tuule, päikesekiirguse ja hüdroloogiliste muutujate seire on Euroopa kliimapoliitika tõhusaks rakendamiseks hädavajalik, andes olulisi andmeid taastuvenergia tootmise optimeerimiseks ja süsinikuheite leevendamiseks. Taastuvenergiaallikate piirkondlike iseärasuste mõistmine võimaldab poliitikakujundajatele sihipäraste strateegiate loomist, mis kiirendaksid üleminekut kestlikumatele energiaallikatele, soosides seeläbi nii keskkonnakaitset kui majanduskasvu.
2023. aastal oli taastuvenergiaallikate osakaal Euroopa tegelikust elektritoodangust rekordiliselt kõrge ehk 43%. 2022. aastal oli see 36%. Teist aastat järjest ületas taastuvallikatest toodetud energia osatähtsus reostavate fossiilkütuste oma.
Euroopa Komisjoni kaitsetööstuse ja kosmose peadirektoraadi (DG DEFIS) Maa seire osakonna juht Mauro Facchini: „Ümberlükkamatu keskkonnainfo, mida kinnitab Euroopa Liidu Maa seire programm, paljastab tervet maakera hõlmavaid olulisi muutusi. Euroopa kliimaraportis toodud andmed teevad murelikuks, kuid selline uurimistöö on oluliseks tööriistaks, aidates meil üle minna taastuvenergiale, vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja saada 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks.“
Järjekordne aasta, mis tõi kaasa liustike erakordse sulamise Euroopa Alpides
2023. aastal esines Euroopas keskmisest vähem lumega päevi, seda eelkõige Kesk-Euroopas ja Alpides talvel ning kevadel. Koos kõrgete suviste temperatuuridega oli tulemuseks liustikujää kahanemine kõigis Euroopa piirkondades. Selle kõige drastilisem näide on Alpid, kus liustikud kaotasid 2022. ja 2023. aastal 10% oma järelejäänud mahust.
