Pinnalähedase õhutemperatuuri ja maailmamere pinnatemperatuuri olulised näitajad
- Tänavune september oli globaalsete temperatuuride andmereas soojuselt teine 2023. aasta järel. ERA5 andmetel oli möödunud kuu maakera pinnalähedase õhutemperatuuri keskmine 16,17 °C, mis on 0,73 °C kõrgem normperioodi 1991–2020 septembrikuu keskmisest.
- Kuu oli 1,48 °C kõrgema keskmise temperatuuriga kui tööstuseelne keskmine ja on 15-kuulisest perioodist 14. kuu, mil maakera pinnalähedane temperatuur ületas tööstuseelset taset enam kui 1,5 °C.*
- Viimase 12 kuu (oktoober 2023–september 2024) globaalne keskmine temperatuur on mis tahes varasema seni mõõdetud 12-kuulise perioodiga võrreldes soojuselt teine, ületades 1991–2020 normi 0,74 °C või tööstuseelse perioodi 1850–1900 keskmist hinnanguliselt 1,62 °C.
- Käesoleva kalendriaasta (jaanuar–september) globaalse keskmise temperatuuri anomaalia on normperioodi 1991–2020 keskmisest kõrgem 0,71 °C, mis on selle perioodi kohta kõrgeim näit andmebaasis, ja 0,23 °C soojem samast ajavahemikust 2023. aastal. Käesoleva aasta ülejäänud kuude keskmine anomaalia peaks langema enam kui 0,4 °C, et 2024. aastast ei tuleks soojemat aastat kui 2023. Kuna seda pole ERA5 andmetel eales juhtunud, siis kujuneb 2024. aastast peaaegu kindlasti kõige soojem aasta mõõtmiste ajaloos.
*ERA5 kõrval esinevad andmebaasid ei pruugi kinnitada siin välja toodud 14-kuulist perioodi, mis ületas tööstuseelset keskmist enam kui 1,5 °C. Seda lävendit ületasid maakera temperatuurid suhteliselt väikese varuga ja andmekogude vahel tuleb ette erinevusi.
Euroopa ja teised regioonid
- Septembris 2024 oli Euroopa keskmine temperatuur maismaa kohal 1,74 °C kõrgem normperioodi 1991–2020 septembrikuu keskmisest. Möödunud kuu oli seega dokumenteeritutest soojuselt teisel kohal pärast 2023. aasta septembrit, mis oli normist 2,51 °C soojem.
- Euroopa temperatuurid ületasid normi kõige enam Ida- ja Kirde-Euroopas, kuid jäid normist madalamaks suures osas Lääne-Euroopast, muu hulgas Prantsusmaal, enamikul Ibeeria poolsaarest ja Islandil.
- Väljaspool Euroopat olid temperatuurid normist kõrgeimad Kanadas, Ühendriikide kesk- ja lääneosas, Lõuna-Ameerikas, Kirde-Aafrikas, Hiinas ja Jaapanis.
- Temperatuurid olid keskmisest madalamad Sahelis, Aafrika lõunaosas, Ühendriikide idapiirkonnas, kohati Kesk-Aasias ning Antarktise läänosas.
Maailmamere pinnatemperatuurid
- Maailmamere pinnatemperatuuri keskmine laiuskraadide 60°S ja 60°N vahel oli 2024. aasta septembris 20,83 °C, mis on vastava kuu vaatlusreas kõrguselt teine näit ja jääb kõigest 0,09 °C alla 2023. aasta septembrile.
- Vaikse ookeani ekvatoriaal- ja keskosas esinesid normist madalamad temperatuurinäidud, mis vihjavad kujunevale La Niñale. Õhutemperatuurid merepinna lähedal püsisid paljudes piirkondades siiski ebatavaliselt kõrged.
Copernicuse kliimamuutuste seire teenuse (C3S) asedirektori Samantha Burgessi sõnul muutuvad soojeneva atmosfääri tõttu septembris kogetud rängad vihmad üha sagedasemaks, põhjustades sademeid, kus kuunorm sajab alla mõne päevaga. „Ekstreemsete sademete risk kasvab koos kerkivate temperatuuridega; mida kiiremini jõuame nullheiteni, seda varem õnnestub meil seda riski leevendada.“
Hüdroloogilised olulised näitajad:
- Septembris 2024 koges enamik Euroopast normist kõrgemaid sademeid. Torm Boris tõi kuu keskel kaasa tugevad vihmasajud, üleujutused ja kaasnevad kahjud Kesk- ja Ida-Euroopas.
- Vastukaaluks oli keskmisest kuivem Iirimaal, Ühendkuningriigi põhjaosas, enamikus Ida-Euroopast ja Ibeeria poolsaare lääne- ning lõunapiirkonnas, kus esines ka ränki maastikupõlenguid.
- 2024. aasta september oli enamasti normist märjem paljudes piirkondades Põhja-Ameerikas, mille kaguosa tabas orkaan Helene. Keskmisest märjemaid olusid kogeti ka Põhja-Aafrikas, Kirde-Venemaal, Ida-Hiinas, Loode-Austraalias, Aafrika lõunatipus ja Brasiilia kõige lõunapoolsemas osas. Taiwanit ja Filipiine kimbutas taifuun Krathon ja Pakistani mõjutas rängalt mussoon.
- Normist kuivemaid olusid esines kohati Põhja-Ameerikas, Lääne- ja kõige idapoolsemal Venemaal, Kirde-Hiinas, Ida-Austraalias, enamikus Aafrika lõunaosast ja Lõuna-Ameerikas. Paljudes regioonides tuli ette maastikupõlenguid, sealhulgas Venemaal ja Lõuna-Ameerikas.
Merejää olulised näitajad
- Esialgsetel andmetel langes jää ööpäevane ulatus** Põhja-Jäämerel iga-aastase miinimumi ajal madaluselt kuuendale kohale. Jää ulatuse kuukeskmine oli väiksuselt viies satelliidivaatluste algusest saati, jäädes 19% normist madalamaks.
- Merejää kontsentratsiooni anomaaliad olid keskmisest palju madalamad kõigis Põhja-Jäämere meredes.
- Antarktika merejää ulatus saavutas oma iga-aastase maksimumi, kuid jäi aastaaja kohta rekordilähedaselt madalaks. Kuukeskmine oli 7% normist madalam, mis on septembrikuu arvestuses madalalt ulatuselt teine, jäädes alla kõigest 2023. aasta septembri kasinale ulatusele.**
- Merejää kontsentratsiooni anomaaliate puhul Lõuna-Jäämeres andis tooni keskmisest palju madalam kontsentratsioon India ookeani sektoris.
**Kuna satelliidisensori seireandmed 12.–18. septembrini puuduvad, on järgitud andmevarustaja OSI SAF nõuannet, mille kohaselt on merejää kuuülevaate andmed esialgsed ja neid uuendatakse niipea kui lõplikud andmed on saadaval.
Eestis pakkus tänavune september kamaluga rekordeid. Möödunud kuu keskmine õhutemperatuur oli rekordiliselt kõrge 15,8 kraadi, ületades 0,2 kraadiga vaid aasta tagasi püstitatud eelmist rekordit. Milliseks september täpsemalt Eestis kujunes, saab lugeda Keskkonnaagentuuri blogist. Lisaks videoülevaade olulisematest näitajatest.
