Pinnalähedase õhutemperatuuri ja maailmamere pinnatemperatuuri olulised näitajad:
• Globaalselt oli juuli 2024 soojuselt teine teadaolev juuli ja ühtlasi soojuselt teine kuu mõõtmisajaloos. ERA5 andmetel oli juulis maakera pinnalähedase õhutemperatuuri keskmine 16,91 °C, mis on 0,68 °C kõrgem normperioodi 1991–2020 juulikuu keskmisest ja kõigest 0,04 °C madalam viimasest rekordilisest juulist 2023. aastal.
• See tähistab lõppu 13-kuulisele perioodile, mil iga kuu oli ERA5 andmebaasis vastava kuu arvestuses kõige soojem. Ehkki see on ebatavaline, esines sarnane rekordite jada viimase tugeva El Niño nähtuse ajal 2015/2016.
• Kuigi 2024. aasta juuli polnud keskmiselt nii soe kui juuli 2023, koges maakera ERA5 andmetel kahte kõige kuumemat päeva. ERA5 kohaselt kerkis maakera temperatuuri ööpäevane keskmine 22. ja 23. juulil vastavalt 17,16 ja 17,15 kraadini. Kui arvestada ERA5 andmete mõõtemääramatuse piiresse jäävat väikest erinevust kahe näidu vahel, siis pole võimalik kõige kuumemat päeva täie selgusega kindlaks teha.
• ERA5 andmeil oli kuu 1,48 °C kõrgem juulikuu hinnangulisest keskmisest perioodil 1850–1900, mis on kokkuleppeliselt tööstuseelne võrdlusperiood. Seega sai läbi 12-kuine seeria, mil temperatuur ületas tööstuseelset vähemalt 1,5 °C.
• Viimase 12 kuu (august 2023 kuni juuli 2024) temperatuuri globaalne keskmine on 0,76 °C kõrgem normperioodi 1991–2020 keskmisest ja 1,64 °C kõrgem tööstuseelse perioodi 1850–1900 keskmisest.
• Käesoleva kalendriaasta (jaanuar kuni juuli) globaalne temperatuurianomaalia on 0,70 °C kõrgem normperioodi 1991–2020 keskmisest ja 0,27 °C soojem samast perioodist 2023. aastal. Praeguse aasta ülejäänud kuude anomaalia keskmine peaks langema vähemalt 0,23 °C, et 2024. aastast ei tuleks soojemat aastat kui 2023. Kuna seda on ERA5 andmetel harva juhtunud, siis kujuneb 2024. aastast üha tõenäolisemalt kõige soojem dokumenteeritud aasta.
• Juulis 2024 oli Euroopa keskmine temperatuur 1,49 °C kõrgem normperioodi 1991–2020 juulikuu keskmisest. Euroopas oli juulikuu seega dokumenteeritutest soojuselt teisel kohal pärast juulit 2010.
• Euroopas ületasid temperatuurid keskmisi kõige enam lõuna- ja idapiirkondades, kuid jäid normilähedaseks või sellele alla Loode-Euroopas.
• Väljaspool Euroopat ületasid temperatuurid norme kõige enam Ühendriikide lääneosas ja Lääne-Kanadas, enamikus Aafrikast, Lähis-Idast ja Aasiast ning Ida-Antarktises.
• Temperatuurid jäid keskmisest madalamaks Lääne-Antarktises ja paiguti Ühendriikides, Lõuna-Ameerikas ja Austraalias.
• Maailmamere pinnatemperatuuri keskmine laiuskraadide 60°S ja 60°N vahel oli 2024. aasta juulis 20,88 °C, mis on vastava kuu arvestuses kõrguselt teisel kohal ja üksnes 0,01 °C madalam kui juulis 2023. See tähendab, et lõppes 15-kuuline periood, mil mere pinnatemperatuur oli ERA5 andmetel iga vastava kuu kohta rekordiliselt soe.
• Ekvatoriaalses Vaikses ookeanis esinesid keskmisest madalamad temperatuurinäidud, mis vihjavad kujunevale La Niñale. Aga õhutemperatuurid merepinna lähedal püsisid paiguti ebatavaliselt kõrged.
Copernicuse kliimamuutuste seire teenuse (C3S) asedirektor Samantha Burgess kinnitas rekordiliste kuude jada lõppemist, kuid tunnistas, et vahed on väga napid. „Globaalselt oli juuli 2024 peaaegu sama soe kui juuli 2023, mis on teadaolevalt kõige soojem kuu üldse. Juulis 2024 esines kaks rekordiliselt sooja päeva. Üldine kontekst pole muutunud, meie kliima jätkab soojenemist. Kliimamuutuste laastavad mõjud algasid juba ammu enne aastat 2023 ning jätkuvad, kuni pole jõutud kasvuhoonegaaside globaalse nullheiteni.“
Hüdroloogilised olulised näitajad:
• Juuli 2024 oli keskmisest märjem Põhja-Euroopas enamikus Fennoskandiast, Balti riikidest ja Põhjamere ümbrusest, sealhulgas Taanis, Madalmaades, Põhja-Prantsusmaal ja Inglismaal, aga ka Türgis ja Kagu-Euroopas. Rängad sajud tõid Baltimaades kohati kaasa üleujutusi.
• Kuu oli normist natuke kuivem Iirimaal, Šotimaal, enamikus Islandist ja Ibeeria poolsaarest ja oli märkimisväärselt normist kuivem piirkonnas, mis ulatub Lääne-Venemaast lõunasse, hõlmates Balkanimaid ja Itaalia poolsaart. Lõuna- ja Ida-Euroopas kehtivad endiselt põuahoiatused.
• Väljaspool Euroopat oli juulis 2024 keskmisest märjem Põhja-Ameerika lõuna- ja keskosas (kus suure osa sademetest tingis orkaan Beryl) ning Alaskas. Normist märjem oli ka Korea poolsaarel ja Ida-Hiinas, kust teatati märkimisväärsetest üleujutustest.
• Normist kuivemaid tingimusi kogeti Põhja-Ameerika lääneosas, Ida-Venemaal, Lõuna-Ameerika lõunaosas ja Lõuna-Aafrikas , sealhulgas Madagaskaril. Põhja-Ameerika põhja- ja lääneosas esines ränki maastikupõlenguid.
Merejää olulised näitajad:
• Põhja-Jäämere jää ulatus jäi 7% normist madalamaks. See on madalam kui 2022. ja 2023. aastal, kuid mitte nii madal kui rekordiline -14% 2020. aastal.
• Anomaaliad merejää kontsentratsioonis olid normist madalamad enamikus Põhja-Jäämerest, esmajoones piki Siberi põhjarannikut.
• Antarktika jää ulatus oli normist 11% madalam, mis on juuli kohta madala näidu poolest teisel kohal alates satelliidiandmete kogumise algusest. Veelgi madalam oli juulis ulatus 2023. aastal: -15%.
• Merejää kontsentratsiooni anomaaliate puhul Lõuna-Jäämeres domineerisid normist kõvasti väiksemad kontsentratsioonid India ookeani sektoris.
Milliseks kujunes tänavune juuli Eestis, saab lugeda Keskkonnaagentuuri blogist. Lisaks videoülevaade olulisematest näitajatest.
