Käesolev igakuine ülevaade kinnitab ühtlasi, et 2025. aasta november oli maakera vaatlusajaloos soojuselt kolmas. Keskmisest (1991–2020) kõrgemaid temperatuure registreeriti esmajoones Põhja-Kanadas ja Põhja-Jäämere piirkonnas. Kuud iseloomustasid ka äärmuslikud ilmastikunähtused, sealhulgas Kagu-Aasia troopilised tsüklonid, mis põhjustasid laiaulatuslikke katastroofilisi üleujutusi ning hukkunuid.
Olukorda kommenteeris ECMWFi kliimastrateegia juht Samantha Burgess, kelle kinnitusel oli õhutemperatuuri globaalne keskmine novembris 1,54 °C võrra tööstuseelsest kõrgem, mistõttu ületab kolmeaastase perioodi 2023–2025 keskmine tõenäoliselt esimest korda 1.5 °C lävendit. „Need verstapostid pole abstraktsed numbrid, vaid peegeldavad kliimamuutuste kiirenevat tempot ja ainus vahend temperatuuride kerkimise leevendamiseks tulevikus on vähendada kiiremas korras kasvuhoonegaaside heidet.“
Pinnalähedase õhutemperatuuri ja maailmamere pinnatemperatuuri olulised näitajad
Globaalne temperatuur
- 2025. aasta november oli maailmas soojuselt kolmas vaatlusajaloos. ERA5 andmetel oli maakera pinnalähedase õhutemperatuuri kuukeskmine 14,02 °C, mis on 0,65 °C võrra kõrgem võrdlusperioodi 1991–2020 novembrikuu keskmisest.
- November oli 0,20 °C võrra jahedam rekordiliselt soojast novembrikuust aastal 2023 ja 0,08 °C võrra jahedam samast kuust 2024. aastal.
- Kuu oli 1,54 °C võrra kõrgema temperatuuriga kui novembrikuu hinnanguline keskmine võrdlusperioodil 1850–1900, mida loetakse kokkuleppeliselt tööstuseelseks perioodiks. Seega teine kuu alates käesoleva aasta aprillist, mil temperatuur ületas 1,50 °C lävendit – 2025. aasta oktoobrikuu kannul.
- Viimase 11 kuu (jaanuar–november 2025) globaalne keskmine õhutemperatuur ületas 1991–2020 keskmist 0,60 °C võrra ja tööstuseelse perioodi keskmist hinnanguliselt 1,48 °C võrra. Need anomaaliad kattuvad soojuselt teisele kohale kerkinud 2023. kalendriaastal registreeritud näitudega.
- On peaaegu kindel, et 2025. aastast kujuneb soojuselt teine või kolmas aasta vaatlusajaloos. Aasta jagab tõenäoliselt teist kohta 2023. aastaga ja jääb maha rekordiliselt soojast 2024. aastast.
- Ehkki 2025. aasta anomaalia ei pruugi kerkida enam kui 1,5 °C võrra tööstuseelsest keskmisest kõrgemale, ületab kolmaastaku 2023–2025 keskmine tõenäoliselt 1,5 °C lävendit. See oleks ERA5 andmetel mõõtmisajaloos esmakordne juhtum.
Temperatuurid maailmas põhjapoolkera sügisel
- Põhjapoolkera sügis (september kuni november 2025) oli maakeral soojuselt kolmas vaatlusajaloos, ületades 1991–2020 keskmist 0,67 °C võrra ja jäädes jahedamaks üksnes rekordiliselt soojadest sügistest 2023. ja 2024. aastal.
- Temperatuurid ületasid kogu maailmas enamasti keskmisi ja seda eelkõige Põhja-Kanadas, Põhja-Jäämere kohal ja Antarktises. Vastuolulisemad olid tingimused Lõuna-Aasias. Märkimisväärselt jahedamapoolsed anomaaliad esinesid Kirde-Venemaal.
Euroopa ja muud piirkonnad
- Novembris 2025 oli Euroopa keskmine õhutemperatuur maismaa kohal 5,74 °C, mis on 1,38 °C võrra kõrgem normperioodi 1991–2020 novembrikuu keskmisest. Seega oli november vaatlusajaloos soojuselt viies.
- Normperioodi keskmist ületasid õhutemperatuurid Euroopas kõige enam Ida-Euroopas, Venemaal, Balkanimaades ja Türgis.
- Novembrikuu Eesti keskmine õhutemperatuur oli 4,3 °C, mis on 2,2 kraadi võrra normist (1991–2020) kõrgem. Maksimaalne õhutemperatuur 12,4 °C registreeriti 5. novembril Kundas. Õhutemperatuuri miinimum -12,4 °C mõõdeti 19. novembril Väike-Maarjas ja 27. novembril Jõhvis (Keskkonnaagentuur).
- Keskmisest madalamaid temperatuure kogeti peamiselt Põhja-Rootsis ja Soomes, Islandil ning kohati Põhja-Itaalias ja Lõuna-Saksamaal.
- Väljaspool Euroopat kerkisid temperatuurid keskmisega võrreldes enim polaarpiirkondades, esmajoones Kirde-Kanadas ja kanada arhipelaagis, Ühendriikides, Põhja-Jäämere kohal ja Ida-Antarktises.
- Suur negatiivsete temperatuurianomaaliatega piirkond kujunes välja Põhja-Siberi kohal, kattes suurt osa Kirde-Venemaast.
Sügisesed temperatuurid Euroopas
- Euroopas oli soojuselt neljas sügis vaatlusajaloos. Euroopa keskmine pinnalähedane õhutemperatuur ületas pikaaegset keskmist (1991–2020) 1,06 °C võrra.
- Sügise temperatuurid ületasid keskmisi kõige enam idapoolsetes piirkondades, peamiselt Fennoskandias ja Venemaal. Lääne- ja Kesk-Euroopa, välja arvatud Ibeeria poolsaar, kogesid peamiselt normilähedaseid temperatuure.
- Sügise keskmine õhutemperatuur Eestis oli 8,9 °C ehk sügis oli 1,9 °C normist (1991-2020) soojem. Alates 1922. aastast on sügis veel soojem olnud viiel aastal.
Maailmamere pinnatemperatuurid
- Maailmamere pinnatemperatuuri keskmine laiuskraadide 60°S ja 60°N vahel oli möödunud kuul 20,42 °C, mis on vastava kuu vaatlusreas kõrguselt neljas näit ja jääb 0,29 °C võrra madalamaks 2023. aasta novembrikuu rekordilisest keskmisest.
- Keskmisest (1991–2020) palju kõrgemaid pinnatemperatuure mõõdeti jätkuvalt Vaikse ookeani põhjaosa enamikus piirkondades; lääne pool olid temperatuurid rekordilised. Vastukaaluks olid merepinna temperatuurid võrdlusperioodi 1991–2020 keskmisele lähedased või sellest madalamad ekvatoriaalse Vaikse ookeani kesk- ja idaosas, mis vihjab nihkele El Niño lõuna ostsillatsiooni ehk ENSO tingimuste neutraalsuselt nõrkade La Niña olude suunas.
- Norra meres esinesid keskmisest palju kõrgemad kuni rekordilised mere pinnatemperatuurid. Sama kehtib ka Korallimere kohta Austraalia idaranniku lähedal.
Maailmamere jääkatte olulised näitajad
- Arktikas jäi mere jääkatte ulatus novembris 12% keskmisest väiksemaks. Seega oli mere jääkatte ulatus vastava kuu arvestuses väiksuselt teine.
- Merejää kontsentratsioonid olid keskmisest palju madalamad Euraasia sektori lääneosas (Teravmägede, Franz Josephi maa ja Kara mere ümbruses) ja Kanada sektori kirdeosas. See langeb kokku keskmisest palju kõrgemate õhutemperatuuri näitajatega mõlemas piirkonnas.
- Antarktikas oli mere jääkatte ulatus novembrikuu arvestuses väiksuselt neljas, olles 7% keskmisest madalam.
- Jää kontsentratsioonid Antarktise ümbruses olid keskmisega võrreldes väikseimad Bellingshauseni meres ja India ookeani sektoris. Keskmisest kõrgemad või vastuolulisemad merejää kontsentratsioonid esinesid kõikjal mujal.
Hüdroloogilised näitajad
- November oli keskmisest ehk normist (1991–2020) märjem Ühendkuningriigis, Iirimaal, Portugalis, Hispaanias, Loode-Venemaal ja enamikus Balkanist, kus esines eriti ränkasid sademeid Albaanias ja Kreekas. Lääne-Euroopa märgadesse oludesse panustas torm Claudia.
- Keskmisest kuivemad tingimused olid Islandil, Lõuna-Hispaanias, Põhja-Itaalias, Saksamaa keskosas ja Rootsis. Põuahoiatusi anti välja Kagu-Euroopale, eelkõige Edela-Venemaale, Ukrainale ja Türgile.
- Eestis sadas novembris keskmiselt 59 mm ehk 96% normist. Kõige enam oli sademeid Ristnas 128 mm (179% normist). Kõige kuivem oli Tõraveres, kus sademeid oli 33 mm (60% normist). Kuu keskel tuli sademeid juba lume kujul, mis küll kuu lõpuks oli enamikus kohtades kadunud (Keskkonnaagentuur).
- Väljaspool Euroopat valitsesid keskmisest märjemad olud Edela-Ühendriikides, paiguti Põhja-Kanadas, Loode-Venemaal, Taiwanil, Aafrika lõunaosas, Madagaskaril ja Austraalia rannikupiirkondades. Lõuna- ja Kagu-Aasia troopilistest tsüklonitest ja mussoonvihmadest põhjustatud ränkades sadudes ning üleujutustes kaotasid elu enam kui 1100 inimest.
- Keskmisest kuivem oli Põhja-Mehhikos, Ühendriikide kaguosas, enamikus Lääne- ja Kesk-Aasiast ja Brasiilia lõunaosas.
Sügise hüdroloogilised näitajad
- Sügis oli 2025. aastal keskmisest märjem Iirimaal ja Ühendkuningriigis, enamikus Skandinaaviast, Ibeeria poolsaare lääneosas, Kagu-Hispaanias ja samuti Kesk-Euroopas. Balkanil ja Rumeenias kogeti märkimisväärset üleminekut kuivadelt oludelt sügise alguses palju märjemate tingimusteni oktoobris ja novembris.
- Keskmisest kuivemad tingimused tabasid Põhja-Itaaliat, Lõuna-Prantsusmaad, suuremaid saari Vahemeres ja ka enamikku Ida-Euroopast, teiste hulgas Türgit ja Lääne-Venemaad. Ibeeria poolsaarel püsisid enamasti kuivad olud ühes madala mullaniiskusega. Ka Islandil algas sügis märjalt, kuid muutus seejärel kuivaks.
- Ka Eestis oli sügis pigem kuivapoolne. Sügise sajusumma Eesti keskmisena oli 168 mm ehk 88% normist (Keskkonnaagentuur).
- Väljaspool Euroopat oli keskmisest märjem sügis Ühendriikide lääneosas, Alaskas, Loode-Mehhikos, Korea poolsaarel, Hiina idaosas, Kesk-Aasias, Aafrika lõunaosas, Madagaskaril, Austraalia põhjarannikul ja Uus-Meremaal.
- Keskmisest kuivemad tingimused olid Ühendriikide lõuna- ja idaosas, enamikus Lääne-Aasiast, Lõuna-Brasiilias ja Kagu-Austraalias.
Eesti novembrikuu keskmine õhutemperatuur oli 4,3 kraadi, mis on 2,2 kraadi normist kõrgem. Keskmine sajuhulk oli 59 mm ehk 96% normist. Kui kuu esimene pool oli peamiselt pilves ja sompus, siis kuu teisel poolel paistis päikest rohkem. Eesti keskmisena paistis päikest 29 tundi, mis on 91% normist.
Põhjalikumalt loe Eesti 2025. aasta novembrikuu ilmast Keskkonnaagentuuri blogist. Lisaks videoülevaade olulisematest näitajatest.
Valminud on ka 2025. aasta Eesti sügise ülevaade, kus vaatame otsa meteoroloogilise sügise ehk septembri, oktoobri ja novembri ilmanäitajatele.
Tänavuse klimaatilise sügise alguseks Eestis saab märkida 23. septembrit, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur langes püsivalt alla 13 °C. See on Mandri-Eestis 2–2,5 nädalat paljuaastasest keskmisest hilisem, saartel aga enam-vähem paljuaastasele keskmisele vastavalt. Sügise keskmine õhutemperatuur oli 8,9 °C ehk 1,9 °C normist soojem (norm 7,0 °C). Alates 1922. aastast on sügis veel soojem olnud viiel aastal. Sügise sajusumma Eesti keskmisena oli 168 mm ehk 88% normist (norm 191 mm). Esimene lumesadu oli 12. oktoobril, kui Valgas ja Kuusikul sadas vihma sekka lund ja lörtsi. Päikest oli sügise jooksul Eesti keskmisena 310 tundi ehk 113% normist (norm 274 tundi). Kõige päikeselisem kuu oli september.
Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu rahastusel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab igal kuul kliimaülevaateid, kus teavitab globaalse pinnalähedase õhutemperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutustest. Enamik andmeid pärinevad ERA5 järelanalüüsi andmebaasist, mis põhineb miljarditel mõõtmisandmetel satelliitidelt, laevadelt, lennu- ja meteoroloogiajaamadest üle terve maailma.
* Copernicus ja ECMWF:
Copernicus on Euroopa Liidu Maa seire programm, mis pakub keskkonnaandmeid kõigile eurooplastele. Seda juhib Euroopa Komisjon koostöös liikmesriikide ja partnerorganisatsioonidega.
ECMWF on rahvusvaheline ilmateenistus ja teadusasutus, mis toodab globaalseid ilmaprognoose ja haldab üht suurimat ilmaandmete arhiivi.
ECMWF viib ellu Copernicuse kliima-, õhukvaliteedi- ja kriisiohjamisteenuseid ning arendab koos ESA ja EUMETSATiga Euroopa Maa digikaksikuid. Eesti on ECMWF-i täisliige aastast 2020 ja selle üks olulisemaid koostööpartnereid Eestis on Keskkonnaagentuur.
