Pinnalähedase õhutemperatuuri olulised näitajad
Globaalne temperatuur
- 2025. aasta juuli oli maailmas seni dokumenteeritutest soojuselt kolmas. ERA5 andmetel oli maakera pinnalähedase õhutemperatuuri kuukeskmine 16,68 °C, mis on 0,45 °C võrra kõrgem võrdlusperioodi 1991–2020 juulikuu keskmisest.
- Juuli oli 0,27 °C võrra jahedam rekordiliselt soojast juulikuust 2023. aastal ja 0,23 °C võrra jahedam soojuselt teisest juulikuust aastal 2024.
- Kuu oli 1,25 °C võrra kõrgema temperatuuriga kui juulikuu hinnanguline keskmine võrdlusperioodil 1850–1900, mida loetakse kokkuleppeliselt tööstuseelseks perioodiks. Juuli oli möödunud 25 kuu seas ainult neljas, mil maakera pinnalähedane õhutemperatuur ületas tööstuseelset taset vähem kui 1,5 °C võrra.*
- Viimase 12 kuu (august 2024–juuli 2025) globaalne keskmine õhutemperatuur ületas 1991–2020 keskmist 0,65 °C võrra ja tööstuseelse perioodi keskmist hinnanguliselt 1,53 °C võrra.
*Teised andmebaasid ERA5 kõrval ei pruugi kinnitada siin välja toodud 21-kuulist perioodi, mil maakera temperatuurid ületasid tööstuseelset keskmist enam kui 1,5 °C võrra. Seda lävendit ületasid kuukeskmised suhteliselt väikese varuga ja andmekogude vahel esineb erinevusi.
C3S-i peadirektor Carlo Buontempo kinnitas, et kaks aastat pärast rekordiliselt sooja juulit on globaalsete temperatuurirekordite jada läbi saanud. Seniks. „Ent see ei tähenda, et kliimamuutused on lõppenud. Juulis täheldasime endiselt, et soojenev maailm toob kaasa äärmuslikku kuumust ja katastroofilisi üleujutusi. Kui meil peaks ebaõnnestuma kasvuhoonegaaside kontsentratsioonide kiire stabiliseerimine atmosfääris, ei tule meil arvestada üksnes uute rekordiliste temperatuuridega, vaid ka süvenevate tagajärgedega – ja selleks tuleb valmistuda.“
Euroopa ja muud piirkonnad
- Juulis 2025 oli Euroopa keskmine õhutemperatuur maismaa kohal 21,12 °C, mis on 1,30 °C võrra kõrgem normperioodi 1991–2020 juulikuu keskmisest. Seega oli juuli seni mõõdetutest soojuselt neljas.
- Fennoskandias ületasid õhutemperatuurid pikaajalist keskmist ehk normi (1991-2020) Euroopas kõige enam. Kuumalained tabasid rängemini Rootsit ja Soomet. Ka Kagu-Euroopas esines kuumalaineid ja maastikupõlenguid ning Türgis mõõdeti uus riiklik soojarekord 50,5 °C.
- Keskmisest jahedamaid temperatuure kogeti Kesk-Euroopas, Lääne-Venemaal ja paiguti Hispaanias.
- Eesti keskmine õhutemperatuur oli juulis 19,2 °C, mis on 1,4 °C normist kõrgem. Alates 1922. aastast on juuli veel soojem olnud 14 aastal. Eriliselt soojaks kujunes kuu viimane kolmandik, mil keskmine õhutemperatuur oli 21,4 °C (norm 18,4 °C), s.o alates 1922. aastast soojuselt 6. kohal. Maksimaalne õhutemperatuur oli 31,3 °C, mis registreeriti 30. juulil Kunda rannikujaamas. (Keskkonnaagentuur)
- Väljaspool Euroopat ületasid temperatuurid pikaajalist keskmist kõige enam Himaalajas, Hiinas ja Jaapanis.
- Temperatuurid jäid normiga võrreldes kõige madalamaks Antarktise piirkondades ja samuti Põhja- ning Lõuna-Ameerika kohal, Indias, enamikus Austraaliast ja kohati Aafrikas.
Maailmamere pinnatemperatuurid
- Maailmamere pinnatemperatuuri keskmine laiuskraadide 60°S ja 60°N vahel oli möödunud kuul 20,77 °C, mis on vastava kuu vaatlusreas kõrguselt kolmas näit ja jääb 0,12 °C võrra madalamaks 2023. aasta juulikuu rekordilisest keskmisest.
- Norra meres, paiguti Põhjameres ja Prantsusmaast ning Ühendkuningriigist läände jäävas piirkonnas Atlandi ookeanis esinesid juulis rekordiliselt kõrged mere pinnatemperatuurid. Viimased olid rekordiliselt kõrged ka Põhja-Atlandi lääneosas ja põhjapoolse Vaikse ookeani läänepiirkonnas.
Maailmamere jääkatte näitajad juulis
- Põhja-Jäämere jääkatte ulatus oli juulikuus 10% väiksem keskmisest. Satelliidiandmete 47-aastases reas jagab see kasinuselt teist kohta aastatega 2012 ja 2021.
- Merejää kontsentratsioonid olid keskmisest väiksemad Kara meres ja Teravmägede saarestiku ning Franz Josephi maa ümbruses.
- Antarktika jääkatte ulatus oli 8% keskmisest väiksem, mis on kolmas madalaim näitaja vastava kuu arvestuses. See anomaalia on vähem äärmuslik kui juulis 2023. aastal (-15%) ja 2024. aastal (-11%).
- Antarktika merejää kontsentratsioonide puhul esines piirkonniti keskmisest kõrgemaid ja madalamaid kontsentratsioone, sõltuvalt kõrg- ja madalrõhkkondade paigutusest kontinendi ümber.
Hüdroloogilised näitajad juulis
- Juulis 2025 esines keskmisest rohkem sademeid enamikus Kesk-Euroopast, Põhja-Prantsusmaal, Ühendkuningriigi idaosas ja Lõuna-Iirimaal, Lõuna-Skandinaavias, Kirde-Euroopa piirkondades, Põhja-Itaalias ja Aadria mere põhjarannikul, Põhja-Islandil, Hispaania idaosas ja Lääne-Venemaal.
- Vastukaaluks oli keskmisest kuivem kogu ülejäänud Euroopas, eelkõige enamikus Fennoskandiast, Kreekas, Balkanimaades, Musta mere rannikualadel ja Lõuna-Prantsusmaal. Paljudes regioonides tuli ette maastikupõlenguid.
- Eesti keskmine sajuhulk oli juulis 90 mm ehk 134% normist. Sadusid jagus piirkonniti suvele iseloomulikult väga erinevalt ja kuu jooksul oli vaid paar päeva, mil seirejaamad sadu ei registreerinud. Mitmes seirejaamas oli juuli pikas vaatlusreas üks sajusemaid. (Keskkonnaagentuur)
- Järvede veetase püsis Eestis terve juulikuu tublisti üle pikaajalise keskmise. Ka seiratavates jõgedes oli juuli väga veerohke. Liivi lahe vesikonna jõgede äravool oli veidi üle kahe korra suurem tavapärasest, Soome lahe ning Peipsi järve ja Narva jõe vesikonna äravool oli isegi ligi kolm korda suurem pikaajalisest juulikuu keskmisest. (Keskkonnaagentuur)
- Juulikuu oli keskmisest kuivem kohati Ühendriikides ja Kanadas, Aafrika idaosas, Araabia poolsaarel, Kesk-Aasias, Tiibeti platool, Aasia idapoolseimas osas ja Jaapanis, enamikus Austraaliast ja Aafrika lõunaosas, samuti enamikus Lõuna-Ameerika troopikavälistest aladest.
- Keskmisest märjem oli Ühendriikide idaosas ja lõunapoolses keskosas, Põhja-Mehhikos, India põhjaosas, mitmes Hiina piirkonnas ja Venemaa idapoolseimas regioonis. Paljudes nendest piirkondadest esines üleujutusi.
Eesti 2025. aasta juulikuu ilmast saab põhjalikumalt lugeda Keskkonnaagentuuri blogist. Lisaks videoülevaade olulisematest näitajatest.
