Joonis 1. Igakuised üleilmse maapinnalähedase õhutemperatuuri anomaaliad (°C) võrreldes tööstusajastu eelse võrdlusperioodiga 1850–1900, jaanuarist 1940 kuni septembrini 2026; iga aasta on kujutatud aegridade kaupa. 2026. aasta ja kolm kõige soojemat kalendriaastat on näidatud värviliselt: 2023 tumepunasena, 2024 oranžina, 2025 kollasena ja 2026 mustana. Kõik teised aastad on kujutatud peente hallide joontega. Andmeallikas: ERA5. Allikaviide: C3S/ECMWF.
Septembris ulatus üleilmne temperatuur 1,63 °C-ni üle tööstusajastu eelse taseme, jätkates augustis alanud uut üle 1,5 °C soojemate kuude jada, mis eeldatavasti kestab 2027. aastani. El Niño tingimused tugevnesid Vaikse ookeani ekvatoriaalosas edasi ja tõenäoliselt kujuneb sellest üks tugevamaid kunagi registreeritud El Niño sündmusi. Antarktika ümbruses saavutas merejää ulatus samal ajal oma aastase talvise maksimumi, mis oli mõõtmisajaloo madaluselt kolmas.
Joonis 2. Merepinna temperatuuri anomaalia 2026. aasta septembris võrreldes võrdlusperioodi 1991–2020 septembrikuu keskmisega. Andmeallikas: ERA5. Allikaviide: C3S/ECMWF.
Euroopas jätkusid septembris suvele iseloomulikud ebatavaliselt soojad ja kuivad olud. See oli Euroopa jaoks tervikuna soojuselt kolmas september, Lääne-Euroopas aga jagas september soojarekordit. Suures osas Lääne- ja Kesk-Euroopast ning osades Ida-Euroopa piirkondades püsis ulatuslik kuivus, mis mitmel pool augustiga võrreldes süvenes.
Pikaajaline kuivus kajastus ka erakordselt väikeses jõgede vooluhulgas. Reini, Doonau, Visla ja Garonne’i-Dordogne’i vesikonna osades registreeriti septembrikuu rekordmadalad vooluhulgad, mis häirisid mitmes riigis laevaliiklust, veevarustust ja põllumajandust. Kuu lõpu vihmad tõid kohati leevendust, samal ajal kui Põhja- ja Kirde-Euroopa osades ning Türgis valitsesid keskmisest niiskemad olud.
Eestis kujunes 2026. aasta september tavapärasest märksa soojemaks ja sajusemaks. Keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati 13,9 °C, mis on 1,7 °C üle normi. Kuu kõrgeim õhutemperatuur 26,7 °C mõõdeti 9. septembril Valgas – nii sooja 9. septembrit ei ole varem olnud. Kõige külmem oli 15. septembril Kuusikul, kus öösel langes temperatuur 0,8 kraadini. Eesti septembrikuu kliimaülevaate kohta loe rohkem siit.
Joonis 3. Maapinnalähedase õhutemperatuuri anomaaliad ja äärmused 2026. aasta septembris. Värvikategooriad tähistavad temperatuurijaotuste protsentiile võrdlusperioodil 1991–2020. Äärmuslikud („kõige jahedam” ja „kõige soojem”) kategooriad põhinevad septembrikuu järjestustel ajavahemikul 1979–2026. Andmeallikas: ERA5. Allikaviide: C3S/ECMWF.
Copernicuse kliimamuutuste teenuse direktor Carlo Buontempo ütles: „September oli üleilmselt mõõtmisajaloo soojuselt teine ning pärast äärmuslikku suve kogeti Euroopa osades taas erakordselt kõrgeid temperatuure. Oleme uues üle 1,5 °C soojemate kuude jadas ning kuna tugev El Niño jätkab süvenemist, kestab see tõenäoliselt 2027. aastani. Pariisi kokkuleppes sätestatud pikaajalise piiri ületamine on vaid aja küsimus. Kui palju ja kui kauaks me selle ületame, sõltub endiselt meist. Copernicuse andmed, mis aitavad seda valikut suunata, on kõigile tasuta ja avalikult kättesaadavad.”
September 2026 – maapinnalähedase õhutemperatuuri ja merepinna temperatuuri põhinäitajad
Üleilmne temperatuur
• 2026. aasta septembri üleilmne keskmine maapinnalähedane õhutemperatuur oli 16,27 °C ehk 0,82 °C kõrgem kui aastate 1991–2020 keskmine. Seega oli see ERA5 andmestikus üleilmselt soojuselt teine september, olles 0,11 °C jahedam kui 2023. aasta september.
• 2026. aasta september oli hinnangulisest tööstusajastu eelse perioodi 1850–1900 keskmisest 1,63 °C soojem. See oli esimene kord pärast 2025. aasta novembrit, kui kaks järjestikust kuud ületasid 1,5 °C piiri.
Euroopa temperatuur
• Euroopa maismaa keskmine temperatuur oli 2026. aasta septembris 16,26 °C ehk 1,54 °C kõrgem kui selle kuu keskmine aastatel 1991–2020, mis tegi sellest mõõtmisajaloo soojuselt kolmanda septembri.
• Suuremas osas Euroopast oli temperatuur keskmisest kõrgem; ebatavaliselt soojad olud olid jätkuvalt kõige silmatorkavamad Lääne-Euroopas ja sellega piirnevatel meredel, nagu suure osa suvest.
• 2026. aasta september jagas Lääne-Euroopas* soojarekordit 2023. aasta septembriga, olles keskmisest 2,51 °C soojem; sellele eelnes piirkonna mõõtmisajaloo kõige soojem suvi.
• Eesti keskmine õhutemperatuur oli 13,9 °C, mis on 1,7 °C võrra normist kõrgem (paljuaastane keskmine 12,2 °C). Õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti 26,7 °C (9. september, Valga) ning miinimumiks 0,8 °C (15. september, Kuusiku).
Joonis 4. Eesti septembrikuu keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati 13,9 °C, mis on 1,7 °C üle normi. Pika andmerea võrdluses oli see 12. kõige soojem september. Viimase 20 aasta jooksul on samaväärselt sooje septembreid olnud neli korda ning viimati oli nii soe 2020. aastal. Allikas: Keskkonnaagentuur
Merepinna temperatuur
• Polaaraladest väljapoole jäävate ookeanide (60° S–60° N) keskmine merepinna temperatuur oli 2026. aasta septembris selle kuu mõõtmisajaloo kõrgeim: 21,05 °C, ületades 2023. aastal püstitatud varasema septembrirekordi 20,92 °C.
• Merepinna temperatuur püsis erakordselt kõrge suures osas troopilisest Vaiksest ookeanist, kus El Niño tingimused tugevnevad ja peaksid lähikuudel veelgi süvenema.
• Niño 3.4 piirkonna (El Niño tingimuste seireks kasutatav ookeaniala) kuu keskmine merepinna temperatuur saavutas septembris kõigi aegade kõrgeima taseme 29,70 °C, ületades varasemate väga tugevate El Niño sündmuste 1982/1983, 1997/1998 ja 2015/2016 tipptasemeid ning rõhutades praeguse El Niño erakordset tugevust.
• Euroopa ümbruses olid septembrikuised merepinna temperatuurid Atlandi ookeani rannikul ja Vahemere lääneosas rekordilised, suurendades külgneva maismaa ebatavalist soojust.
September 2026 – hüdroloogiliste muutujate põhinäitajad
Olud Euroopas
• 2026. aasta septembrit iseloomustasid pärast erakordselt kuiva suve ulatuslikud kuivad olud suures osas Lääne- ja Kesk-Euroopast ning osas Ida-Euroopast. Kuivad olud langesid sageli kokku ebatavaliselt sooja ilmaga.
• Augustiga võrreldes kuivus süvenes või laienes Pürenee poolsaare, Prantsusmaa, Itaalia, Lääne-Balkani ja Kreeka osades, jätkates suvist ulatusliku kuivuse mustrit.
• Erakordselt väikesed jõgede vooluhulgad püsisid septembris suures osas Euroopast; Reini, Doonau, Visla ja Garonne’i-Dordogne’i vesikonna osades registreeriti septembrikuu rekordmadalad vooluhulgad. Mõjud olid laialdased, hõlmates mitmes riigis laevaliikluse, veevarustuse ja põllumajanduse häireid.
• Seevastu Põhja- ja Kirde-Euroopa osades ning Türgis olid olud keskmisest niiskemad. Kuu lõpu vihmad tõid mõnele kuivale piirkonnale kohalikku leevendust, kuid põhjustasid Prantsusmaa ja Hispaania piirkondades ka üleujutusi.
• Keskmisest suuremad jõgede vooluhulgad piirdusid peamiselt Põhja-Euroopa ja Türgi osadega.
• Eestis oli september oli veerohke kuu. Sademeid kogunes keskmiselt 108 mm, mida on 50 mm rohkem kui septembri norm. Eesti jõgede keskmine äravool oli kokkuvõttes ligikaudu 70% üle pikaajalise keskmise.
Joonis 5. Tänavune september paigutub sademete hulga poolest 5.–6. kohale kõige sajusemate septembrite seas. Viimase 30 aasta jooksul ei ole olnud ühtegi septembrit, mille sademete hulk oleks jäänud sellele nii lähedale. Allikas: Keskkonnaagentuur.
Olud Euroopa-välistes parasvöötme piirkondades
• Keskmisest kuivemate piirkondade hulka kuulusid suur osa Põhja-Ameerika lõuna- ja kirdeosast, Magrib, osa Aafrika Sarvest, Siber, suured alad Kesk-Aasias, Pakistan, Hiina osad, Lõuna-Ameerika osad ja Kagu-Austraalia.
• Keskmisest niiskemate piirkondade hulka kuulusid seevastu suured alad Ameerika Ühendriikides ja Kanadas, Põhja-Venemaa osad, Kesk-Aasia India poolsaarest põhjas, Ida-Hiina, Jaapan, Tšiili, Lõuna-Argentina ja Kagu-Brasiilia, samuti Aafrika lõunatipp ja Lääne-Austraalia. Mitmes piirkonnas põhjustasid tugevad sademed üleujutusi.
September 2026 – merejää põhinäitajad
• Arktikas saavutas merejää päevane ulatus aastase suvise miinimumi, mis oli satelliidimõõtmiste reas madaluselt 14.; kuu keskmine ulatus oli madaluselt 16. ehk ligikaudu 10% alla keskmise, kuid märksa suurem kui 2012. aasta septembri rekordmadal ulatus (32% alla keskmise).
• Piirkondlikult oli keskmisest väiksem merejää kate kõige silmatorkavam kahe Venemaa Arktika sektori saarerühma põhjaosas.
• Antarktika ümbruses saavutas merejää päevane ulatus aastase talvise maksimumi, mis oli satelliidimõõtmiste reas madaluselt kolmas. Ka septembrikuu keskmine ulatus oli madaluselt kolmas, ligikaudu 6% alla keskmise, jäädes maha 2023. aastast (9% alla keskmise) ja 2024. aastast (8% alla keskmise).
• Antarktika ümbruses oli keskmisest väiksem merejää kate kõige silmatorkavam Amundseni–Rossi mere sektoris ja India ookeani sektoris. Amundseni–Rossi mere sektoris seostus vähene merejää kate tugevate lõunakaare tuulte, merejää triivi ja keskmisest palju soojemate oludega.
Copernicus ja ECMWF:
Copernicus on Euroopa Liidu Maa seire programm, mis pakub keskkonnaandmeid kõigile eurooplastele. Seda juhib Euroopa Komisjon koostöös liikmesriikide ja partnerorganisatsioonidega.
ECMWF on rahvusvaheline ilmateenistus ja teadusasutus, mis toodab globaalseid ilmaprognoose ja haldab üht suurimat ilmaandmete arhiivi.
ECMWF viib ellu Copernicuse kliima-, õhukvaliteedi- ja kriisiohjamisteenuseid ning arendab koos ESA ja EUMETSATiga Euroopa Maa digikaksikuid. Eesti on ECMWF-i täisliige aastast 2020 ja selle üks olulisemaid koostööpartnereid Eestis on Keskkonnaagentuur.
Eestis on käimas ka CAMS projekt, mille eesmärk on suurendada Copernicuse atmosfääriseire teenuste kasutamist ja nende mõju Eestis. Projekti rahastab Euroopa Komisjoni vahenditega ECMWF.
