Pinnalähedase õhutemperatuuri ja maailmamere pinnatemperatuuri olulised näitajad
Globaalne temperatuur
- 2025. aasta august oli maailmas seni dokumenteeritutest soojuselt kolmas. ERA5 andmetel oli maakera pinnalähedase õhutemperatuuri kuukeskmine 16,60 °C, mis on 0,49 °C võrra kõrgem võrdlusperioodi 1991–2020 augustikuu keskmisest.
- August oli 0,22 °C võrra jahedam kahest rekordiliselt soojast augustikuust aastatel 2023 ja 2024.
- Kuu oli 1,29 °C võrra kõrgema temperatuuriga kui augustikuu hinnanguline keskmine võrdlusperioodil 1850–1900, mida loetakse kokkuleppeliselt tööstuseelseks perioodiks.
- Viimase 12 kuu (september 2024–august 2025) globaalne keskmine õhutemperatuur ületas 1991–2020 keskmist 0,64 °C võrra ja tööstuseelse perioodi keskmist hinnanguliselt 1,52 °C võrra.
ECMWFi kliimastrateegia juhi Samantha Burgessi kinnitusel oli 2025. aasta august globaalses plaanis soojuselt kolmas vaatluste ajaloos. „Edela-Euroopas tõi möödunud kuu kaasa suve kolmanda suure kuumalaine, millega kaasnesid erakordsed maastikupõlengud. Kuna maakera ookeanid on samuti jätkuvalt ebatavaliselt soojad, ei rõhuta see üksnes vajadust vähendada kiiresti kasvuhoonegaaside heidet, vaid ka kohaneda sagedasemate ja intensiivsemate kliima-äärmustega.“
Õhutemperatuur Euroopas ja muudes piirkondades
- Augustis 2025 oli Euroopa keskmine õhutemperatuur maismaa kohal 19,46 °C, mis on 0,30 °C võrra kõrgem normperioodi 1991–2020 augustikuu keskmisest. Seega jäi august vaatlusajaloo 10 kõige soojema augustikuu seast välja.
- Lääne-Euroopas kogeti pikaajalise keskmisega ehk normiga (1991–2020) võrreldes kõige kõrgemaid temperatuure. Kuumalaine tabas eelkõige Ibeeria poolsaart ja Edela-Prantsusmaad.
- Suures osas Põhja-Euroopast, sealhulgas Fennoskandias, Balti riikides, Valgevenes ja Poolas, kogeti keskmisest jahedamaid temperatuure.
- Eesti keskmine õhutemperatuur augustis oli 15,8 °C, mis on pikaajalisest keskmisest 0,9 °C madalam. Alates 1922. aastast on esinenud jahedamaid augustikuid 39. 4. augustil registreeriti Kundas möödunud kuu maksimum 30,0 °C. Kuu minimaalne õhutemperatuur 3,0 °C mõõdeti seevastu 21. augustil Kuusikul. Augustikuu viimane kolmandik oli alates 1922. aastast jaheduselt kaheteistkümnes (13,2 °C). (Keskkonnaagentuur)
- Väljaspool Euroopat ületasid temperatuurid pikaajalist keskmist kõige enam Siberis, kohati Antarktises, Hiinas, Korea poolsaarel, Jaapanis ja Lähis-Idas.
- Temperatuurid olid keskmisega võrreldes madalaimad enamikus Austraaliast. Vastuolulisemad tingimused valitsesid Põhja-Ameerikas, Lõuna-Ameerikas ja Lõuna-Aafrikas.
Maailmamere pinnatemperatuurid
- Maailmamere pinnatemperatuuri keskmine laiuskraadide 60°S ja 60°N vahel oli möödunud kuul 20,82 °C, mis on vastava kuu vaatlusreas kõrguselt kolmas näit ja jääb 0,16 °C võrra madalamaks 2023. aasta augustikuu rekordilisest keskmisest.
- Mere pinnatemperatuurid olid pikaajalisest keskmisest palju kõrgemad enamikus Vaikse ookeani põhjaosast, kus paiguti registreeriti rekordilised näidud. Vastukaaluks olid pinnatemperatuurid keskmisele (1991-2020) lähedased või sellest madalamad Vaikse ookeani ekvatoriaalses kesk- ja idaosas, mis vihjab El Niño lõuna ostsillatsiooni ehk ENSO tingimuste neutraalsusele.
- Euroopa ümbruses püsisid rekordiliselt kõrged merepinna temperatuurid alal, mis laius Põhja-Atlandilt kuni piirkonnani Prantsusmaast ja Ühendkuningriigist läänes. Merepinna temperatuurid Vahemeres olid eripalgelised ja märksa vähem ekstreemsed kui augustis 2024.
Temperatuurid maailmas põhjapoolkera suvel
- Põhjapoolkera suvi (juuni kuni august 2025) oli maakeral soojuselt kolmas vaatlusajaloos, ületades 1991–2020 keskmist 0,47 °C võrra ja jäi jahedamaks üksnes rekordiliselt soojadest suvedest 2023. ja 2024. aastal.
- Temperatuurid maakeral ületasid enamasti keskmisi, eriti põhjapoolkeral. Suurimad positiivsed anomaaliad (1991-2020 keskmisest soojemad temperatuurid) registreeriti Aasia kohal, samas kui märkimisväärsed negatiivsed anomaaliad ilmnesid Lõuna-Ameerikas ja Austraalias.
Suvised temperatuurid Euroopas
- Euroopas oli augustis soojuselt neljas suvi vaatlusajaloos. Euroopa keskmine pinnalähedane õhutemperatuur ületas pikaaegset keskmist (1991-2020) 0,90 °C võrra.Suvised temperatuurid ületasid keskmist peaaegu kogu maailmajaos, ainsa erandina mõned piirkonnad Ida-Euroopas. Kõige enam ületasid temperatuurid keskmist Euroopa lääne- ja kaguosas ning Türgis.
Maailmamere jääkatte näitajad augustikuus
- Kuna jääkate Arktikas läheneb oma iga-aastasele miinimumile septembrikuus, jäi jääkatte keskmine ulatus augustis 1991-2020 keskmisega võrreldes12% madalamaks. See on augusti kohta 8. madalaim näitaja vaatluste ajaloos. Anomaalia jäi oluliselt väiksemaks rekordiliselt madalast jääkatte ulatusest augustis 2012, mil see oli keskmisest 22% madalam. Tolle aasta septembris registreeriti ka jääkatte absoluutne miinimum.
- Merejää kontsentratsioonid olid keskmisest madalamad peamiselt Arktika Euroopa sektoris, Teravmägedest ja Franz Josephi maast põhja pool.
- Antarktikas oli jääkatte ulatus 7% keskmisest madalam, mis on augustikuu kohta kolmas madalaim näitaja mõõtmiste ajaloos. Sarnane oli olukord juunis ja juulis.
- Merejää kontsentratsioonide anomaaliad Antarktise ümber olid jätkuvalt mitmekesised. Keskmisest kõrgemad või madalamad merejää kontsentratsioonid sõltusid kontinendi ümber kanda kinnitanud kõrg- ja madalrõhkkondadest.
Hüdroloogilised näitajad
- Augustikuu oli pikaajalisest keskmisest (1991-2020) kuivem enamikus Lääne-, Kesk- ja Lõuna-Euroopast, aga ka Rootsi lõunaosas, Loode-Venemaal ja kohati Soomes. Regiooni lõunapiirkondades esinesid ulatuslikud maastikupõlengud.
- Vastukaaluks oli keskmisest märjem Kirde-Hispaanias, Lõuna-Prantsusmaal ja Saksamaal, Šveitsis, enamikus Itaaliast, Aadria mere põhja- ja idarannikul, enamikus Skandinaaviast ja suurel territooriumil Euroopa idaosas.
- Eesti keskmine sajuhulk oli augustis 102 mm ehk 126% normist. Eriti rohkelt sadas Narvas – kuu sajusumma oli 211 mm, millest sadas 26. augustil ühe ööpäevaga 66 mm, 2. augustil aga 41 mm. Kui võtta kokku Narva ja Narva-Jõesuu seirejaamade sademete pikk andmerida, siis nii sajust augustit pole selles piirkonnas varem olnud. Ka veekogude veetasemed püsisid enamasti keskmisest kõrgemad, seda eelkõige Kesk- ja Kirde-Eestis. (Keskkonnaagentuur)
- Väljaspool Euroopat oli augustis keskmisest kuivem Ühendriikide lääne-, kesk- ja idaosas ja enamikus Kanadast, Põhja-Venemaal, paiguti Aasia kesk- ja idapoolseimas osas, kohati Aafrika lõunaosas nagu ka troopikavälises Lõuna-Ameerikas.
- Keskmisest märjem oli Põhja-Ameerika kagu- ja loodeosas, Aafrika Sarvest põhja pool, Araabia poolsaare lõunaosas, India põhjaosas, kohati Hiinas, Jaapanis, Edela- ja Kagu-Austraalias ning paiguti Lõuna-Ameerika lõunaosas.
Suvised hüdroloogilised näitajad
- 2025. aasta suvel valitsesid Euroopas enamasti keskmisest (1991-2020) kuivemad olud maailmajao lääne- ja lõunaosas, nagu ka Balkanimaades, Musta mere piirkonnas, kohati Skandinaavias, Soomes ja Loode-Venemaal.
- Põhja-Itaalias, Hispaania idapoolseimas osas, Aadria mere rannikul, enamikus Islandist, paiguti Šotimaal, Prantsusmaal, Fennoskandias ja suurel alal, mis hõlmas Balti riike, Valgevenet, Põhja-Ukrainat ja osa Venemaast, oli keskmisest märjem.
- Eestis oli suve sajusumma keskmisena 299 mm, mis on 137% pikaajalisest keskmisest kõrgem. Arvestatuna 1922. aastast on suvi sademete rohkuselt seitsmendal kohal. Kõige sajusem koht oli suve keskmisena Narva (456 mm), kõige kuivem koht Ruhnu (180 mm ehk 93% normist). Kõige sajusem kuu oli juuni, mil Eesti keskmisena sadas 105 mm ehk 150% normist. Alates 1922. aastast on juuni veel sajusem olnud kuuel aastal. (Keskkonnaagentuur)
- Väljaspool Euroopat oli juunist augustikuu lõpuni enamasti keskmisest kuivem suuremas osas Põhja-Ameerika lääne- ja kohati idaosast, Indiast põhja pool, Hiina idapoolseimas osas ja Jaapanis. Tšiilis samuti.
- Keskmisest märjemad olid olud enamikus Ühendriikide kesk- ja kaguosast, paiguti Venemaal, Pakistanis, Hiina ja Brasiilia piirkondades, Argentinas, Lõuna-Aafrika paikades ja Kagu-Austraalias.
Tänavuse augusti Eesti keskmine õhutemperatuur oli 15,8 °C, mis on pikaajalisest keskmisest ehk normist (1991–2020) 0,9 °C madalam. Väga jahe ei olnudki, sest alates 1922. aastast on esinenud jahedamaid augustikuid 39. Väärib märkimist, et tänavune august oli veelgi varasema normperioodi 1961–1990 augustikuu normist 0,3 °C soojemgi. Milliseks kujunes 2025. aasta augustikuu ilm, loe põhjalikumalt Keskkonnaagentuuri blogist. Lisaks videoülevaade olulisematest näitajatest.
Klimaatiline suvi algas aga Eesti keskmisena samal ajal paljuaastase keskmisega, 31. mail. See on veidi enam kui kaks nädalat mullusest hiljem. Meteoroloogilise suve kuudeks peame juunit, juulit ja augustit. Suve keskmine õhutemperatuur oli 16,3 °C (norm 16,4 °C). Suve sajusumma Eesti keskmisena oli 299 mm, norm on 218 mm (137% normist). Päikest oli näha suve jooksul Eesti keskmisena 723 tundi ehk 89% normist (norm 809 tundi). Vaata täpsemalt 2025. aasta Eesti suve ülevaatest.
Copernicuse 2025. aasta augustikuu ülevaade tähistab väljaande kümnendat juubelit. Selle tähistamiseks andis Copernicus välja ka artikli, mis käsitleb kliimaülevaate kujunemist alates selle algusaegadest kuni tänaseni. Teine artikkel käsitleb inimesi, kes väljaande taga seisavad.
* Copernicus ja ECMWF:
Copernicus on Euroopa Liidu Maa seire programm, mis pakub keskkonnaandmeid kõigile eurooplastele. Seda juhib Euroopa Komisjon koostöös liikmesriikide ja partnerorganisatsioonidega.
ECMWF on rahvusvaheline ilmateenistus ja teadusasutus, mis toodab globaalseid ilmaprognoose ja haldab üht suurimat ilmaandmete arhiivi.
ECMWF viib ellu Copernicuse kliima-, õhukvaliteedi- ja kriisiohjamisteenuseid ning arendab koos ESA ja EUMETSATiga Euroopa Maa digikaksikuid. Eesti on ECMWF-i täisliige aastast 2020 ja selle üks olulisemaid koostööpartnereid Eestis on Keskkonnaagentuur.
