Pinnalähedase õhutemperatuuri olulised näitajad
Globaalne temperatuur
- 2025. aasta aprill oli maailmas seni dokumenteeritutest soojuselt teine. ERA5 andmetel oli maakera pinnalähedase õhutemperatuuri kuukeskmine 14,96 °C, mis on 0,60 °C võrra kõrgem võrdlusperioodi 1991–2020 aprilli keskmisest.
- Aprill oli 0,07 °C võrra jahedam rekordiliselt soojast aprillikuust 2024. aastal ja 0,07 °C võrra soojem soojuselt kolmandast aprillikuust aastal 2016.
- Kuu oli 1,51 °C võrra kõrgema temperatuuriga kui aprillikuu hinnanguline keskmine võrdlusperioodil 1850–1900, mida loetakse kokkuleppeliselt tööstuseelseks perioodiks. Aprill oli viimasest 22-kuulisest perioodist 21. kuu, mil maakera pinnalähedane õhutemperatuur ületas tööstuseelset taset enam kui 1,5 °C.*
- Viimase 12 kuu (mai 2024–aprill 2025) globaalne keskmine õhutemperatuur ületas 1991–2020 keskmist 0,70 °C võrra ja tööstuseelse perioodi keskmist hinnanguliselt 1,58 °C võrra.
*Teised andmebaasid ERA5 kõrval ei pruugi kinnitada siin välja toodud 21-kuulist perioodi, mil maakera temperatuurid ületasid tööstuseelset keskmist enam kui 1,5 °C. Seda lävendit ületasid kuukeskmised suhteliselt väikese varuga ja andmekogude vahel tuleb ette erinevusi.
ECMWF-i kliimastrateegia juht Samantha Burgess kinnitas, et maakeral möödus soojuselt teine aprill mõõteajaloos ja jätkus pikk jada kuid, mil temperatuur ületas tööstuseelset enam kui 1,5 °C. „Pidev kliimaseire on ülioluline tööriist meie kliimasüsteemis toimuvate muutuste mõistmiseks ja neile reageerimiseks.“
Euroopa ja muud piirkonnad
- Aprillis 2025 oli Euroopa keskmine õhutemperatuur maismaa kohal 9,38 °C, mis on 1,01 °C võrra kõrgem normperioodi 1991–2020 aprillikuu keskmisest. Möödunud kuu oli seega Euroopas seni mõõdetutest soojuselt kuues.
- Õhutemperatuurid ületasid 1991–2020 keskmist (ehk normi) enamikus Euroopast. Suurimad soojapoolsed anomaaliad ehk kõrvalekalded normist registreeriti Ida-Euroopas, Lääne-Venemaal, Kasahstanis ja Norras. Normist madalamad temperatuurid esinesid Türgis, Bulgaaria ja Rumeenia idaosas, Krimmi poolsaarel ja Fennoskandia põhjaosas.
- Eesti keskmine õhutemperatuur oli aprillis 1,2 °C võrra normist soojem ja see annab enam kui 100-aastases andmereas soojuselt 8.–9. koha. Seevastu mõõdeti aprillis kahel korral uus kuu soojarekord 27,8 °C – 18. aprillil Valgas ja 19. aprillil Võrus (Keskkonnaagentuur).
- Väljaspool Euroopat olid õhutemperatuurid pikaajalisest keskmisest (1991–2020) kõige kõrgemad Venemaa Kaug-Idas ja Kesk-Aasia lääneosas. Need ületasid keskmist ka enamikus Põhja-Ameerikast, Austraalia piirkondades, Antarktika poolsaarel ja Lääne-Antarktises.
- Kõige enam jäid temperatuurid normist madalamaks Lõuna-Ameerika lõunaosas, Ida-Kanadas Suure järvistu piirkonnas ja Hudsoni lahe kohal, Kirde-Gröönimaal ja Teravmägede saarestikus, Austraalia põhjaosas ning Ida-Antarktises.
Maailmamere pinnatemperatuurid
- Maailmamere pinnatemperatuuri keskmine laiuskraadide 60°S ja 60°N vahel oli möödunud kuul 20,89 °C, mis on vastava kuu vaatlusreas kõrguselt teine näit ja jääb 0,15 °C võrra madalamaks 2024. aasta aprillikuu rekordilisest keskmisest.
- Mere pinnatemperatuurid püsisid ebatavaliselt kõrged paljudes ookeanides ja meredes. Mõnedes piirkondades, nagu Põhja-Atlandi ookeani kirdeosas, esines endiselt vastava kuu kohta rekordilisi mere pinnatemperatuure. Enamik Vahemerest oli keskmisest palju soojem, kuid mitte rekordiliselt nagu märtsis.
Maailmamere jääkatte olulisemad näitajad
- Põhja-Jäämeres oli jääkatte ulatus 3% keskmisest madalam, mis on satelliidimõõtmiste 47-aastases ajaloos aprillikuu kohta madaluselt kuues näit. See järgneb neljale kuule, mil kuukeskmised olid aastaaja kohta rekordiliselt madalad.
- Merejää kontsentratsioonid jäid keskmisele kõige enam alla Barentsi meres ja Ohhoota meres. Keskmisest kõrgemaid merejää kontsentratsioone esines Grööni meres.
- Lõuna-Jäämere jääkatte ulatus oli keskmisest 10% madalam, mis on madaluselt 10. näit vastava kuu andmereas.
- Merejää kontsentratsiooni anomaaliate osas olid Antarktikas näitajad vastuolulised.
Hüdroloogilised näitajad:
- Aprillis 2025 kogesid enamik Kesk-Euroopast, Suurbritannia, Fennoskandia lõunaosa ja osa Ida-Euroopast keskmisest kuivemaid olusid.
- Vastukaaluks oli keskmisest märjem enamikus Lõuna-Euroopast, Põhja-Norrast, Lõuna-Soomest ja paiguti Lääne-Venemaal. Alpides esines ränki sademeid, mis tõid kaasa üleujutusi, maalihkeid ja laviine.
- Eestis sadas aprillis 121% normist. Lääne-Eesti saartel ja Kundas sadas pikaajalisest keskmisest vähem (66–92% normist). Kõige sajusemad paigad olid Tallinn ja Jõgeva, kus sadas enam kui pooleteise kuu normi jagu (Keskkonnaagentuur).
- Eestis kergitasid kuu keskpaigas esinenud vihmasajud mitmel pool jõgedes veetasemeid, kuid üldiselt oli kuu jooksul vooluhulgad keskmisest oluliselt väiksemad (Keskkonnaagentuur).
- Aprillis 2025 oli keskmisest kuivem enamikus Põhja-Ameerika lääneosast, Kesk-Aasias ja Aasia idapoolseimas osas, enamikus Lõuna-Austraaliast, Madagaskaril ja kohati Lõuna-Ameerikas.
- Keskmisest märjemad olud valitsesid Kanada piirkondades ja Alaskas, Ühendriikide Kesk-Läänes, Venemaa kõige idapoolseimas- ja keskosas, Aafrika lõunaosas, Põhja-Austraalias ja Lõuna-Ameerika keskosas. Paljudes neist piirkondadest tõid tugevad sajud kaasa üleujutusi ja nendega seotud kahjusid.
Eesti 2025. aasta aprillikuu ilmast saab põhjalikumalt lugeda Keskkonnaagentuuri blogist. Lisaks videoülevaade olulisematest näitajatest.
