Rekordiliselt kõrge maailmemere pinnatemperatuur
Joonis 1. (Vasakul) maapinnalähedase õhutemperatuuri anomaaliad ja äärmused juunis–juulis 2026. Värvikategooriad näitavad temperatuurijaotuste protsentiile võrdlusperioodil 1991–2020. „Kõige jahedam“ ja „kõige soojem“ kategooriad tähistavad alasid, kus temperatuur oli juunis–juulis madalaim või kõrgeim perioodil 1979–2026. (Paremal) Lääne-Euroopa (11°W–15°E, 37°–55°N) keskmise maapinnalähedase õhutemperatuuri anomaaliad juunis–juulis. Anomaaliad on arvutatud võrreldes perioodi 1991–2020 juuni–juuli keskmisega. Andmeallikas: ERA5. Autor: C3S/ECMWF.
Juulis oli temperatuur selle kuu kohta ebatavaliselt kõrge suures osas troopilise Vaikse ookeani piirkonnas, kus El Niño tingimused on juba olemas ja prognooside kohaselt tugevnevad lähikuudel veelgi. Euroopa ümbruses olid Atlandi ookeani ja Vahemere lääneosa merepinna temperatuurid rekordiliselt kõrged ning nendega kaasnesid ulatuslikud tugevad või väga tugevad merekuumalained, mis mõjutasid rannikualade kogukondi ja ökosüsteeme.
Joonis 2. Päevane merepinna temperatuur (°C), keskmistatuna väljaspool polaaralasid asuva maailmaookeani kohta (60°S–60°N) aastatel 2023 (kollane), 2024 (oranž), 2025 (punane) ja 2026 (tumepunane). Kõik teised aastad vahemikus 1979–2022 on kujutatud hallide joontega. Päevane keskmine võrdlusperioodil 1991–2020 on näidatud halli katkendjoonega. Andmeallikas: ERA5. Autor: C3S/ECMWF.
Lääne-Euroopas rekordiliselt kuum juuni–juuli
Lääne-Euroopas registreeriti mõõtmisajaloo kuumim juuni–juuli periood ning juulis esines alates maist juba kolmas ja neljas kuumalaine, mis tähistab tänavuse suve erakordselt pikka äärmusliku kuumuse perioodi. Suures osas piirkonnast püsis ja süvenes ka mais ning juunis täheldatud ulatuslik kuivus; Prantsusmaal, Hispaanias, Saksamaa osades ja Ühendkuningriigis teatati erakordselt vähesest sademete hulgast ja/või mullaniiskusest. Kuivades piirkondades olid jõgede vooluhulgad keskmisest palju väiksemad või erakordselt madalad, eriti mõjutatud olid Seine, Rein ja Doonau, mis avaldas mõju veevarustusele, niisutusele ja energiatootmisele mitmes riigis.
Joonis 3. (Vasakul) Pinnase pealmise kihi niiskuse anomaaliad ja äärmused 2026. aasta juulis. Kategooriad „kõige kuivem“ ja „kõige märjem“ tähistavad alasid, kus mullaniiskus oli juulikuu kohta madalaim või kõrgeim perioodil 1979–2026. Teised kategooriad kirjeldavad, kuidas mullaniiskus võrdub juulikuu jaotusega võrdlusperioodil 1991–2020. (Paremal) Kuu keskmise jõevoolu anomaaliad ja äärmused 2026. aasta juulis. Kategooriad „madalaim“ ja „kõrgeim“ tähistavad alasid, kus jõevool oli juulikuu kohta madalaim või kõrgeim perioodil 1992–2026. Teised kategooriad kirjeldavad, kuidas jõevool võrdub juulikuu jaotusega võrdlusperioodil 1992–2020. Näidatud on ainult jõed, mille valgala on suurem kui 1000 km2.
Andmeallikas: ERA5-Land. EFAS. Autor: CEMS/C3S/ECMWF.
Ülemaailmselt oli see kuu mõõtmisajaloo teine (jagatult) kõige soojem juuli, keskmise maapinnalähedase õhutemperatuuriga 1,47 °C üle hinnangulise tööstuseelse taseme (1850–1900 keskmine).
ECMWF-i kliimavaldkonna strateegiline juht Samantha Burgess kommenteeris: „2026. aasta juuli oli Lääne-Euroopas kolmas järjestikune erakordse kuumusega kuu, mis viis juuni ja juuli koondtemperatuuri piirkonna uue rekordini. Püsivad kõrgrõhkkonnad hoidsid kuumust Lääne-Euroopa kohal ning äärmuslikud temperatuurid võimendasid ka ulatuslikku põuda. Kui mullad kuivavad, kaotavad need võime pakkuda loomulikku jahutust, mistõttu kuumus koguneb kergemini. See on selge näide sellest, kuidas kliimamuutus süvendab kuumaäärmusi, kus kuumus ja põud tugevdavad üha enam teineteist.“
ECMWF-i Copernicuse atmosfääriseire teenuse (CAMS) direktor Laurence Rouil lisas: „Eelmisel kuul oli Lääne-Euroopas erakordne maastikupõlengute aktiivsus nii põlenud ala kui ka heitmete poolest. Kliimamuutus toob üha sagedamini kaasa kuumi ja kuivi olusid, mis soodustavad Lõuna-Euroopas suuri ja väga intensiivseid maastikupõlenguid ning laiendavad samal ajal tuleohu hooaega põhja poole. Suuremad põlengud tekitavad rohkem suitsu ja paiskavad selle atmosfääris kõrgemale, mis tähendab, et suits võib liikuda kaugemale ja mõjutada õhukvaliteeti mitte üksnes kohalikult, vaid laiemas piirkonnas. Riigid, kus maastikupõlenguid esineb suhteliselt vähe, võivad üha enam olla mõjutatud suitsu kauglevist, isegi kui need asuvad tuhandete kilomeetrite kaugusel.“
Juuli 2026 – maapinnalähedase õhutemperatuuri ja merepinna temperatuuri põhinäitajad
Üleilmne maapinnalähedane õhutemperatuur
• 2026. aasta juuli oli ERA5 andmestikus kogu maailmas registreeritud ajaloo jagatult teine kõige soojem juuli*, jäädes samale tasemele 2024. aasta juuliga ja alla 2023. aasta juulis püstitatud rekordile.
• Kuu keskmine maapinnalähedane õhutemperatuur oli 16,90 °C, mis on 0,67 °C kõrgem juulikuu keskmisest perioodil 1991–2020 ja 1,47 °C kõrgem hinnangulisest tööstuseelsest keskmisest perioodil 1850–1900.
Euroopa maapinnalähedane õhutemperatuur
• Keskmine temperatuur Euroopa maismaa kohal oli 2026. aasta juulis selle kuu arvestuses registreeritud ajaloo üheteistkümnes kõrgeim: 20,49 °C ehk 0,66 °C üle juulikuu keskmise perioodil 1991–2020.
• Seda suhteliselt madalat kohta pingereas selgitab temperatuurianomaaliate järsk lääne–ida erinevus. Temperatuurid olid Lääne-Euroopas keskmisest palju kõrgemad, eriti Prantsusmaal, Hispaanias, Inglismaal ja Iirimaal, kuid suures osas Ida-Euroopast ja Skandinaaviast keskmisest madalamad.
• Lääne-Euroopas esines alates maist juba kolmas ja neljas kuumalaine. Kuigi need olid juunis esinenud kuumalainetest vähem intensiivsed, on kuumalainete järjestikune esinemine alates maist piirkonna jaoks jätkuvalt erakordne.
• Lääne-Euroopa juuni–juuli keskmine temperatuur oli registreeritud ajaloo kõrgeim: 21,62 °C ehk 2,79 °C üle keskmise, ületades 2022. aasta varasema rekordi ja peegeldades erakordset kuumuse püsimist suve algusest saadik.
Eesti maapinnalähedane õhutemperatuur
• Eesti keskmine õhutemperatuur oli 17,4 °C, mis on 0,4 °C normist madalam (paljuaastane keskmine 17,8 °C). Õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti 29,7 °C (31.juuli, Viljandi) ning miinimumiks 6,7 °C (7. juuli, Kuusiku).
• Eesti keskmine sajuhulk oli 103 mm, mis on 154% normist (paljuaastane keskmine 67 mm). Maksimaalseks ööpäevaseks sademete hulgaks mõõdeti 54 mm (5. juuli, Virtsu).
• Eesti keskmisena oli päikesepaistet 245 tundi, mis on 85% normist (paljuaastane keskmine 290 tundi).
2026. aasta juuli ilmast saab põhjalikumalt lugeda Keskkonnaagentuuri blogist. Lisaks videoülevaade olulisematest näitajatest.
Merepinna temperatuurid (SST)
• Väljaspool polaaralasid asuva ookeani (60°S–60°N) keskmine merepinna temperatuur oli 2026. aasta juulis 20,96 °C – juulikuu kõrgeim kogu mõõtmisreas, mis ületas 2023. aasta juulikuu rekordi 20,89 °C.
• Merepinna temperatuurid püsisid erakordselt kõrged suurel osal troopilisest Vaiksest ookeanist – piirkonnas, kus prognoositakse praeguste El Niño tingimuste tugevnemist lähikuudel veelgi.
• Euroopa ümbruses saavutasid merepinna temperatuurid juulikuu rekordtaseme Atlandi ookeani rannikul ja Vahemere lääneosas, millega kaasnesid ulatuslikud tugevad või väga tugevad merekuumalained.
Juuli 2026 – hüdroloogiliste näitajate põhipunktid
Euroopa: keskmisest kuivemate tingimustega alad
• 2026. aasta juulis püsisid ja süvenesid juunis ning osaliselt mais alanud keskmisest kuivemad tingimused suures osas Lääne-Euroopast ja ulatuslikel Kesk-Euroopa aladel, eriti Ibeeria poolsaare osades, Prantsusmaal, Saksamaal, Austrias ja Ungaris. Ühendkuningriigis, Iirimaal, osal Islandist ning Beneluxi piirkonnas (Belgia, Madalmaad ja Luksemburg) esines juulis samuti erakordselt kuivi olusid. Riiklikud asutused teatasid Prantsusmaal, Hispaanias, Saksamaa osades ja Ühendkuningriigis sademete ja/või mullaniiskuse erakordsest kuni rekordilisest puudujäägist.
• Pinnase pealmise kihi niiskuse tase oli Lääne-Euroopas 2026. aasta juulis märkimisväärselt madalam kui 2022. aasta juulis, mil Lääne-Euroopat tabas viimati raske suvine põud.
• Kuivad tingimused langesid kokku ulatuslike kuumalainetega suures osas Lääne-Euroopast ning soodustasid omakorda erakordse ulatusega ja mõjuga maastikupõlenguid nii põlenud ala kui heitkoguste poolest
• Muude keskmisest kuivemate piirkondade hulka kuulusid Lõuna-Skandinaavia osad ja ulatuslik ala Kaspia merest ida pool.
• Jõgede vooluhulgad olid suures osas kuivadest piirkondadest keskmisest palju väiksemad ja mõnel alal erakordselt madalad; eriti mõjutatud olid Seine, Rein ja Doonau. Väikesed vooluhulgad suurendasid mitmes riigis survet veevarustusele ja niisutusele, veeökosüsteemidele, jõetranspordile ning energiatootmisele.
Euroopa: keskmisest märjemate tingimustega alad
• Seevastu registreeriti keskmisest märjemad tingimused Balti riikides ja Soomes, Türgi sisemaal, Kreekas, Ida-Ukrainas ning suures osas Lääne-Venemaast, kus esines kohalikke üleujutusi ja nendega seotud kahjusid.
• Keskmisest suuremaid jõgede vooluhulki esines piiratud aladel ning hajusalt Kirde- ja Lõuna-Euroopas.
• Ka Eestis oli juuli veerohke kuu, mil kogu Eesti äravool ületas keskmiselt 60% pikaajalise keskmise.
Joonealused märkused
* 2026. aasta juuli oli 2024. aasta juulist marginaalselt jahedam, vaid 0,01°C võrra. Arvestades nii väikest erinevust, loetakse need kaks kuud registreeritud ajaloo jagatult teiseks kõige soojemaks juuliks.
Selgitus võrdlusperioodide kohta
- Norm (ehk normperioodi 1991–2020 keskmine) on rahvusvaheliselt kasutusel kui kõige hilisem kokkuleppeline kliimanorm, millega kuid/aastaid jne võrrelda
- Globaalset õhutemperatuuri võrreldakse kuuülevaadetes nii normperioodiga (1991–2020) kui ka tööstuseelse keskmisega (1850–1900). Tööstuseelset keskmist mainitakse seoses Pariisi kokkuleppega, mille raames püütakse globaalse õhutemperatuuri tõusu hoida alla 1,5 või 2 kraadi tööstuseelsega võrreldes. Seega jälgitakse, kui palju on kogu maakera temperatuur kerkinud võrreldes 19. sajandi lõpuga.
* Copernicus ja ECMWF:
Copernicus on Euroopa Liidu Maa seire programm, mis pakub keskkonnaandmeid kõigile eurooplastele. Seda juhib Euroopa Komisjon koostöös liikmesriikide ja partnerorganisatsioonidega.
ECMWF on rahvusvaheline ilmateenistus ja teadusasutus, mis toodab globaalseid ilmaprognoose ja haldab üht suurimat ilmaandmete arhiivi.
ECMWF viib ellu Copernicuse kliima-, õhukvaliteedi- ja kriisiohjamisteenuseid ning arendab koos ESA ja EUMETSATiga Euroopa Maa digikaksikuid. Eesti on ECMWF-i täisliige aastast 2020 ja selle üks olulisemaid koostööpartnereid Eestis on Keskkonnaagentuur.
Eestis on käimas ka CAMS projekt, mille eesmärk on suurendada Copernicuse atmosfääriseire teenuste kasutamist ja nende mõju Eestis. Projekti rahastab Euroopa Komisjoni vahenditega ECMWF.
