Joonis 1. Maakera pinnalähedase õhutemperatuuri anomaalia veebruaris 2024 võrdlusperioodi 1991–2020 veebruarikuu keskmise suhtes. Andmed: ERA5. Joonis: Copernicus Climate Change Service/ECMWF.
Joonis 2. Maakera maapinnalähedase õhutemperatuuri ööpäevaste keskmiste anomaaliad (°C) võrdlusperioodi 1850–1900 hinnangulise keskmise suhtes 1940. aasta 1. jaanuarist kuni 3. märtsini 2024, kujutatuna aegridadena iga aasta kohta. 2024. aasta on tähistatud paksu valge joonega; 2023. aastat kujutab paks punane joon. Teisi aastaid kujutavad õhukesed jooned, mille värvitoonid on valitud vastavalt kümnenditele, alates sinisest (1940ndad) kuni tellisekarva punaseni (2020ndad). Horisontaalsed katkendjooned tähistavad võrdlusperioodi 1850–1900 keskmist ja viimasest kõrgemaid 1,5 °C ja 2 °C. Andmed: ERA5. Graafik: Copernicus Climate Change Service/ECMWF.
Veebruar 2024 – maakera pinnalähedase õhutemperatuuri ja maailmamere pinnatemperatuuri olulised näitajad:
- Veebruar 2024 oli maakera kõige soojem dokumenteeritud veebruarikuu, mille õhutemperatuuri kuukeskmine 13,54 °C ületas võrdlusperioodi 1991–2020 veebruari keskmist 0,81 °C võrra ja oli 0,12 °C soojem viimasest rekordiliselt soojast veebruarist 2016. aastal.
- See oli üheksas järjestikune kuu, mil õhutemperatuur oli vastava kuu arvestuses mõõteajaloo kõige soojem.
- Veebruar oli 1,77 °C soojem kui hinnanguline veebruarikuu keskmine võrdlusperioodil 1850– 1900, mida loetakse kokkuleppeliseks tööstuseelseks perioodiks.
- Maakera viimase 12 kuu (märts 2023 kuni veebruar 2024) keskmine õhutemperatuur oli seni dokumenteeritutest kõrgeim, ületades 0,68 °C perioodi 1991-2020 keskmist ning 1,56 °C tööstuseelse perioodi 1850–1900 keskmist.
- Maakera ööpäevased keskmised olid kuu esimesel poolel erakordselt kõrged, ületades neljal järjestikusel päeval (8.-11. veebruaril) rohkem kui 2 °C tööstuseelset keskmist perioodil 1850– 1900.
- Euroopa temperatuurid ületasid veebruaris 2024 võrdlusperioodi 1991– 2020 veebruarikuist keskmist 3,30 °C. Keskmisest palju kõrgemaid temperatuure kogeti Kesk- ja Ida-Euroopas.
- Väljaspool Euroopat olid temperatuurid keskmisest kõrgemad Siberi põhjaosas, Põhja-Ameerika kesk- ja loodeosas, enamikus Lõuna-Ameerikast, Aafrikas ja Lääne-Austraalias.
- Ekvatoriaalses Vaikses ookeanis jätkus El Niño nõrgenemine, ehkki õhutemperatuurid merepinna kohal püsisid ebatavaliselt kõrged.
- Maailmamere pinnatemperatuuri keskmine laiuskraadide 60°S ja 60°N vahel oli 2024. aasta veebruaris 21,06 °C, mis on kõigi kuude arvestuses kõrgeim näit andmebaasis, ületades viimast rekordit 2023. aasta augustist (20,98 °C). Merepinna temperatuuri arvutatakse laiuskraadide 60°S ja 60°N vahele jäävas piirkonnas väljaspool polaaralasid. See on kliimamuutuste seires standardne praktika.
- Maailmamere pinnatemperatuuri ööpäevakeskmine kerkis kuu lõpus rekordilise 21,09 kraadini Celsiuse järgi.
2023/2024 põhjapoolkera talve temperatuuride olulised näitajad:
- Põhjapoolkera talv 2023/2024 (detsember, jaanuar, veebruar) oli dokumenteeritutest maakera kõige soojem, ületades 0,78 °C võrdlusperioodi 1991–2020 keskmist.
- Euroopa talve keskmine õhutemperatuur oli mõõteajaloos soojuselt teine 2019/2020 talve järel ning ületas 1,44 °C 1991–2020 keskmist.
Joonis 3. Maailmamere pinnatemperatuuride (°C) ööpäevased keskmised väljaspool maailmamere polaaralasid (ehk laiuskraadide 60°N ja 60°S vahel) aastatel 2015 (tumesinine), 2016 (helesinine), 2020 (kollane), 2023 (punane) ja 2024 (must joon). Kõiki teisi aastaid vahemikus 1979–2022 on kujutatud hallide joontega. Andmed: ERA5. Graafik: Copernicus Climate Change Service/ECMWF.
Copernicuse kliimamuutuste seire teenuse (C3S) direktori Carlo Buontempo sõnul liitus läinud veebruar rekordiliselt soojade kuude pika reaga: „Nii märkimisväärne kui see ka ei tunduks, pole selles tegelikult midagi üllatavat, sest kliimasüsteemi jätkuv soojenemine toob vältimatult kaasa uued temperatuuriäärmused. Kliima reageerib atmosfääris sisalduvatele kasvuhoonegaaside kontsentratsioonidele ja kui meil ei õnnestu neid stabiliseerida, seisavad meil paratamatult ees uued globaalsed temperatuurirekordid koos tagajärgedega.“
Joonis 4. Merepinna temperatuuri eri protsentiilid veebruaris 2024. Värvikategooriad viitavad võrdlusperioodi 1991–2020 temperatuuride protsentiilidele. Ekstreemsed kategooriad ("coldest" ehk "külmim" ja "warmest" ehk "kõige soojem") käivad perioodi 1979–2024 kohta. Väärtused on arvutatud üksnes jäävabasid ookeane arvesse võttes. 2024. aasta veebruaris merejää ja šelfiliustikega kaetud piirkonnad on kujutatud helehalliga. ("Much colder than average": keskmisest palju külmem; "colder than average": keskmisest külmem; "near average": keskmisele lähedane; "warmer than average": keskmisest soojem; "much warmer than average": keskmisest palju soojem). Andmed: ERA5. Graafik: Copernicus Climate Change Service/ECMWF.
Veebruar 2024 – hüdroloogilised olulised näitajad:
- Veebruaris 2024 oli Euroopas keskmisest märjem laial alal, mis ulatus Ibeeria poolsaarest kuni Lääne-Venemaani ja Ühendkuningriigist, Iirimaast ning Skandinaavia lõunaosast Alpideni. Keskmisest rohkem oli sademeid ka enamikus Itaaliast. Mitmete tormidega kaasnenud tuul ja rohked sademed põhjustasid ulatuslikke kahjusid ja katkestusi.
- Keskmisest kuivemad olud valitsesid enamikus Vahemeremaadest, kohati Balkanil, enamikus Türgist, Islandi ja Põhja-Skandinaavia piirkondadest ja Lääne-Venemaa ulatuslikel aladel.
- Väljaspool Euroopat oli veebruaris 2024 keskmisest märjem Põhja-Ameerika lääne- ja kirdepiirkondades, suurel alal Euraasiast Kesk-Aasiani, Hiina ja Jaapani osades, Kagu-Brasiilias, Aafrika lõunapiirkonna aladel ja Põhja-Austraalias. Need olud kaasnesid sageli tsüklonite üleminekuga.
- Keskmisest kuivemad tingimused kujunesid kohati Põhja-Ameerikas, Aafrika Sarvel, Araabia poolsaarel, Kesk-Aasia lõunaosas, enamikus Lõuna-Aafrikast, Lõuna-Ameerikast ja Austraaliast. Sageli kaasnesid kuivusega ka maastikupõlengud.
2023/2024 põhjapoolkera talve sademete olulised näitajad:
- Põhjapoolkera talv 2023/2024 (detsember, jaanuar, veebruar) oli keskmisest sademeterohkem ja niiskema pinnasega piirkonnas, mis ulatus Edela-Euroopast Kaukaasia ja Edela-Venemaani, tingituna eelkõige madalrõhkkondadega kaasnenud rohketest sademetest kogu aastaaja vältel.
- Keskmisest püsivalt kuivemad tingimused esinesid Hispaania lõuna- ja idaosas, Lõuna-Prantsusmaal, Sitsiilias ja Magribis, enamikus Skandinaaviast, Loode-Venemaal ja Mustast merest läände jäävates piirkondades.
- Periood detsembrist 2023 kuni veebruarini 2024 oli keskmisest märjem Põhja-Ameerika läänepiirkondades, Euraasias ja Kesk-Aasias, nagu ka Hiinas, Jaapanis, Pakistanis, Põhja-Indias, Põhja- ja Ida-Austraalias ja Lõuna-Brasiilias.
- Keskmisest kuivem oli Põhja-Mehhikos, Kaspia merest lõunas ja idas, kohati ka Kesk-Aasias ja Hiina sisepiirkondades. Aastaaeg oli keskmisest kuivem ka Aafrika Sarvel, enamikus Lõuna-Aafrikast ja Lõuna-Ameerikast.
Veebruar 2024 maailmamere jääkatte olulised näitajad:
- Põhja-Jäämere jää ulatus jäi keskmisele näidule 2% alla, mis pole nii madal kui hiljutistel aastatel, eelkõige 2018. aastal, mil veebruarikuu rekordiline miinimum oli 6% keskmisest madalam. Sellegipoolest jäid 2024. aasta veebruarikuu merejää ulatuse näitajad palju madalamaks kui 1980ndatel ja 1990ndatel aastatel.
- Merejää kontsentratsioonid olid keskmisest märkimisväärselt madalamad Barentsi mere põhjaosas, aga püsisid lähedalasuvas Grööni meres keskmisest kõrgemad, mis on jätkuvalt nii alates oktoobrikuust.
- Antarktika merejää ulatus saavutas oma iga-aastase kuumiinimumi, mis jäi oma väiksuse poolest kolmandale kohale kõigi satelliidiandmete seas (28% alla keskmise). See ei jää palju maha kõige madalamast näidust 2023. aasta veebruarist (-33%).
- Antarktise ümber jäi vähe merejääd, mida leidus peamiselt Weddelli meres ja Ross-Amundseni merede sektoris.
Uued andmetööriistad ajakirjanikele ja otsustajatele:
C3S on välja töötanud uued tööriistad, et abistada ajakirjanikke ja otsustajaid kliima võtmeindikaatoreid puudutavate kõige hilisemate ja ajakohasemate andmete hankimiseks. Esimene tööriist on Climate Pulse: interaktiivne ja kasutajasõbralik veebirakendus, mis kuvab maakera pinnalähedase õhutemperatuuri ja merepinna temperatuuri andmeid, võimaldades kasutajatel paremini hoomata kliimamuutusi, võrrelda erinevaid aastaid ja laadida alla ning jagada vastavaid andmeid, graafikuid ja kaarte. Climate Pulse põhineb samal ERA5 globaalse järelanalüüsi andmekogul, mida C3S kasutab kliimaseires ja oma igakuise ülevaate koostamiseks. Andmed on kättesaadavad kuni kahepäevase hilinemisega, võimaldades kasutajatel püsida kursis kõige hilisemate ilmasündmustega.
Teine tööriist on Climate Atlas, interaktiivne veebirakendus, mis kujutab kaheksast moodsast kliima-andmebaasist pärit 30 muutuja evolutsiooni nii minevikus kui tulevikus. Võimalused selle rakenduse kasutamiseks on peaaegu piiramatud; kasutajad võivad valida andmeid ja visualiseerida neid kaardil, aga samuti tabelites ja innovatiivsete graafikutena. Atlase tugevus seisneb võimaluses kujutada nende muutujate tulevikuprojektsioone globaalses mõõtkavas, kasutades selleks juba kättesaadavaid kliima-andmeid.
