2024. aasta suvel püsis osoonitase Euroopas stabiilsena
Euroopa koges 2024. aastal oma ajaloo kuumimat suve, kuid sellest hoolimata ei olnud osoonitasemed varasemate aastatega võrreldes eriti kõrged. Ida-Euroopa ja eriti Kagu-Euroopa olid mandri-Euroopa ainsad piirkonnad, kus suvel esines keskmisest kõrgemaid osoonitasemeid, tõenäoliselt tänu päikselisemale ilmale ja keskmisest kõrgematele temperatuuridele. Vastupidiselt sellele olid Lääne-Euroopas osoonitasemed keskmisest madalamad, see oli seotud jahedama ja niiskema suvega. Siiski ületati mitmes piirkonnas tervisekaitseks kehtestatud sihttase.
Kõrged osoonitasemed tulenevad mitmest allikast: kohalikest inimtekkeliste heitmete allikatest (lämmastikoksiidid NOX ja lenduvad orgaanilised ühendid VOC, mida paiskavad õhku liiklus ja tööstus), looduslikest allikatest ning osooni hemisfäärilisest transpordist.
Joonis 1. Osoonitasemete analüüs
Peenosakesed (PM): 2024. aastal olukord paranes
2024. aastal olid peenosakeste tasemed enamikus Euroopas madalamad kui eelneval kümnendil. Lääne-Euroopas oli talv keskmisest niiskem ja soojem ning kevad ja sügis olid temperatuuride poolest ligilähedased keskmisele, kuid oluliselt niiskemad kui tavaliselt. Soojad ilmad, eriti talvel, võivad vähendada koduseid küttevajadusi ja seeläbi aidata vähendada olulist peenosakeste heiteallikat. Vihmased ja pilvised ilmad aitavad peenosakesi eemaldada protsessi kaudu, mida nimetatakse „pesemiseks“ (washout). Seega aitavad soojemad ja niiskemad ilmad koos vähendada ümbritsevate peenosakeste kontsentratsioonide taset.
Peenosakeste kontsentratsioonid on olnud suhteliselt madalad nüüd juba neljal aastal viimasest viiest (2024, 2023, 2022 ja 2020). See võib viidata võimaliku pikemaajalise kontsentratsiooni languse algusele Euroopas. Kuigi leebed ja niisked Euroopa talved on tõenäoliselt selles osas rolli mänginud, on esimesi tõendeid, et selle taga võib olla ka üleminek puhtamatele kodukütte tehnoloogiatele.
Joonis 2. Peenosakeste analüüs
Lämmastikdioksiidi (NO2) tasemed olid 2024. aastal madalamad kui enamikel aastatel alates 2013. aastast, tõenäoliselt tänu Euroopas jätkuvatele heitmete vähendamise meetmetele
Kokkuvõtteks, õhukvaliteet paraneb, kuigi Euroopas on endiselt piirkondi, kus õhukvaliteedi standardeid ei täideta. Loe täpsemalt Euroopa kohta CAMS õhukvaliteedi aruandest.
Peamiste saasteainete heitkogused Eestis on perioodil 1990–2023 vähenenud märkimisväärselt. Rohkem infot Eesti kohta leiab Keskkonnaportaalist.
Eestis on samuti käimas CAMS projekt, mille eesmärk on suurendada Copernicuse atmosfääriseire teenuste kasutamist ja nende mõju Eestis. Projekti rahastab Euroopa Komisjoni vahenditega Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF).
Allikas: CAMS
