Eesti jäätmetekkest enamuse moodustavad põlevkivitööstuse jäätmed. 2018. a vähenes põlevkivikompleksi jäätmete teke võrreldes 2017. aastaga 13,4% ning kogu jäätmeteke vähenes 2018. aastal 6,8%. Jäätmeid tekkis 2018. aastal 23,52 miljonit tonni, millest põlevkivijäätmed moodustasid 75%.
Suure osa tavajäätmetest moodustasid ehitusjäätmed. Nende osakaal 2018. aastal oli 57% tavajäätmetest (teke arvestatud ilma põlevkivi aheraineta) ning võrreldes 2017. aastaga oli see 9% võrra suurem. Jäätmekäitlusettevõtetes, reovee, joogi- ja tööstusvee käitlemisel tekkis 13% tavajäätmetest. Olmejäätmete osakaal oli 2018. aastal 8% ning liigiti kogutud pakendijäätme osakaal 4 %, olles samad eelneva aasta osakaaludega. Puidutööstuse, põllumajanduse ja toiduainetetööstuse tavajäätmete osakaal oli 3 %.
Ohtlike jäätmete teke 2018. aastal moodustas jäätmete kogutekkest 47%, 2017. aastal 44%. 96% ohtlikest jäätmetest olid ohtlikud põlevkivijäätmed ning 4 % muud ohtlikud jäätmed. Muude ohtlike jäätmete osakaal tõusis 1% võrreldes eelneva aastaga. Kaubamahtude suurenemine 2018.aastal nii raudteel kui sadamates suurendas ohtlike õli- ja vedelkütusejäätmete teket veondusega seonduvates valdkondades, samuti suurenes romusõidukite teke erinevatest liiklusvaldkondadest.
2018. aastal taaskasutati tekkinud jäätmetest 41 %, mis oli veidi suurem eelmisest aastast, mil taaskasutati 38 % jäätmeid. Taaskasutusse läks ca 4 miljonit tonni põlevkivi aherainet, peamiselt killustikuna. Ligikaudu 2,8 miljonit tonni taaskasutati ehituses tekkinud jäätmeid, kõige rohkem pinnast ja betoonijäätmeid.
Prügilasse ladestati 2018. aastal 56 % jäätmetest, see oli 4% võrra suurem 2017. aastal ladestatud jäätmete osakaalust. Suures mahus ladestati põlevkivikompleksi jäätmeid, nende osakaal viimasel viiel aastal on olnud 98….99% ladestamisest.
Olmejäätmete teke (sh kodumajapidamistes tekkinud pakendijäätmed) võrrelduna jäätmete kogutekkega oli 2018. aastal sama, kui 2017. aastal – 2% tekkinud jäätmetest. Kui jätta põlevkivikompleksi jäätmed jäätmetekke arvestusest välja, siis oli olmejäätmete osakaal 2018. aastal tekkinud jäätmetest 9%, eelmisel aastal 10%.
Liigiti kogutud olmejäätmete osakaal oli 2018. aastal 19% olmejäätmetest, kodumajapidamistest kogutud pakendijäätmete osakaal 20% ning segaolmejäätmete osakaal 61% kogu olmejäätmete tekkest. Võrreldes 2016. aastaga on veidi suurenenud liigiti kogutud olmejäätmete osakaal ning 2% võrra langenud segaolmejäätmete osa. Majapidamistest liigiti kogutud pakendijäätmete osakaal on jäänud samaks.
Ringlusse võeti 2018. aastal tekkinud olmejäätmetest (sh kodumajapidamistes tekkinud pakendijäätmed) 28%, mis on olnud sama kolmel viimasel aastal. Põletati 41% olmejäätmetest ning ladestati 22%. Olmejäätmete ladestamine suurenes 2018. aastal ca 2% võrra võrreldes eelmise aastaga.
