Märgalade päeva hakati tähistama 1971. aastast, mil Iraani väikelinnas, Ramsaris, kinnitati rahvusvaheline kokkulepe märgalade kaitseks. Eesti ühines Ramsari leppega 1993. aastal.
Ramsari leppega on ühinenud 169 riiki kokku 2 225 alaga. Eesti on Ramsari alade seas esindatud 17 märgalaga. Märgalade hulka kuuluvad näiteks sood, märjad niidud, siseveekogud, rannaniidud, roostikud.
Märgalade päeva raames toimub mitmeid temaatilisi üritusi ja programme:
- Teisipäeval, 2. veebruaril avab keskkonnaminister Marko Pomerants Tartus toimuval seminaril „Eesti märgalad“. (Tartu Loodusmaja, Lille 10) http://elfond.ee/et/teemad/raba/2016-01-05-10-57-37
- Keskkonnaamet korraldab kogu nädala jooksul üle Eesti mitmeid harivaid sündmusi. Lähemalt: http://keskkonnaamet.ee/uudised-ja-artiklid/keskkonnaamet-tahistab-rahvusvahelist-margalade-paeva/
- Erinevate vee- ja märgala-teemaliste õppematerjalidega saab tutvuda Keskkonnaameti kodulehel http://keskkonnaamet.ee/teenused/keskkonnaharidus-2/oppematerjalid-2/.
Keskkonnaagentuur koostas märgalade päeva puhul infograafikud, mis annavad ülevaate sellest, kui palju on Eestis soid, miks nad on meile hädavajalikud ja mida iga üksikisik saab nende heaks ära teha.
1. Märgalad ja kliimamuutus
2. Sood pakuvad meile enam, kui arvata võiks
3. 10 asja, mida igaüks märgalade heaks teha saab
