2015. aasta detsembris sõlmitud Pariisi kokkulepe oli verstapost, mis tähistas ülemaailmsete kliimameetmete rakendamise algust. Tänavu, kümme aastat hiljem, kohtuvad riikide liidrid COP30 raames Belémis, et anda hinnang tehtule ja värskendada ambitsioone.
Tasuta kasutatavad Copernicuse kliimamuutuste seire teenuse (C3S) ja Copernicuse atmosfääriseire teenuse (CAMS) materjalid koondavad peamisi tõsiteaduslikke fakte, uusi infograafikuid, kokkuvõtteid ja tööriistu, et toetada ajakirjandust ja teaduse populariseerimist.
C3S-i COP30 seotud pressiteadete lehekülg. CAMS-i pressiteadete lehekülg. Lehed sisaldavad interaktiivsete infograafikute galeriid materjalidega, mis aitavad jutustada lugu maailma viimase kümnendi kliimast, tuues muu hulgas välja:
- iga-aastased ja -kuised globaalse pinnalähedase õhutemperatuuri anomaaliad;
- maailmamere pinnatemperatuuri igakuised anomaaliad;
- mere jääkatte ööpäevase ulatuse Arktikas ja Antarktikas;
- kasvuhoonegaaside kontsentratsioonid maakera atmosfääris;
- biomassi põletamisest tingitud süsinikuheite aastas.
Pariisi kokkuleppele järgnenud kümnendit kommenteerisid ka mitmed alljärgnevad eksperdid.
Copernicuse kliimamuutuste seire teenuse direktori Carlo Buontempo sõnul on maailm kümme aastat pärast Pariisi kokkuleppe sõlmimist soojem kui kunagi varem, sest iga sellele järgnenud aasta on kuulunud vaatlusajaloo kümne kõige soojema hulka. „Nüüdseks on selge, et kliima muutub kiiremini kui inimkond on eales varem kogenud. Kuid meie käsutuses on supervõime kliimamuutustega toime tulemiseks – rikkalik pagas ajakohaseid teadusandmeid, infot ja teadmisi, mis on kõigile kättesaadavad ilma igasuguste piiranguteta.“
Copernicuse atmosfääriseire teenuse direktori Laurence Rouil’ arvates on atmosfäär parim ja vahetuim indikaator meie kõigi tegevuste peegeldamiseks, olgu selleks siis õhureostus või kasvuhoonegaaside kontsentratsioonid. „Viimase kümnendi jooksul on CO2 kontsentratsioonid kerkinud üle 5%, saavutades kõrgeimad aastased tasemed seireandmete ajaloos…“
Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse (ECMWF) direktor Florence Rabier teatel osaleb ECMWF COP30 raames Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) abiüksusena. „Ülemaailmsete seirevõrkude tugevdamine mängib olulist rolli kliimamuutustega kohanemisel ja andmete täiendamisel, millel põhinevad meie prognoosid ja kliimaanalüüsid. Aidates riikidel luua ja jagada kõrgema kvaliteediga andmeid – eriti piirkondades, mille kohta andmeid napib – võimaldab WMO vaatlusvõrkude rahastussüsteem (SOFF) parandada prognooside täpsust ja varajase hoiatuse süsteemide usaldusväärsust kogu maailmas…“
Veel Copernicuse rakendusi ja tööriistu:
- Global Temperature Trend Monitor – näitab maakera temperatuuri kuukeskmisi ja vihjab, millal me võime jõuda 1,5 °C lävendini.
- Climate Pulse – ööpäevased graafikud ja kaardid maakera pinnalähedasest õhutemperatuurist ja merepinna temperatuurist
- Climate Atlas – mineviku ja tuleviku kliima seireanalüüs
- ERA5 Explorer – ajaloolised kliimaandmed kõikjalt maailmast
- Thermal Trace – külma- ja kuumastressi andmed
- CAMS Methane Hotspot Explorer – metaanipilvede esinemine maailmas
- Global Forecast Charts – õhureostuse, aerosoolide jm esinemise globaalsed prognoosid
- European Forecast Charts – õhureostuse, aerosoolide jm esinemise Euroopa prognoosid
- CAMS Carbon Monitor – CO2 heitkoguste ööpäevased hinnangud
