Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks

Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks.

Programmist

Keskkonnaagentuur viis aastatel 2010-2015 ellu programmi „Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks“, mis algatati keskkonnaministri 05. oktoobri 2010. a. käskkirjaga nr 1388, mille koostamise alus oli perioodi 2007–2013 struktuuritoetuste seaduse § 20 lõige 1. Programmi rakendusasutus oli Keskkonnaministeerium, rakendusüksus Keskkonnainvesteeringute Keskus ja elluviija Keskkonnaagentuur. Projekti abikõlbulikkuse periood lõppes 31. detsembril 2015 ja selle  kogumaksumuseks kujunes 2 597 941 eurot, mis 100% ulatuses rahastati EL Ühtekuuluvusfondi (ÜF) toetusest. Projekti SFOS kood on 2.1.1101.11-0002.

Programmi üldiseks eesmärgiks oli EL seadusandluse elluviimine veemajandussektoris, konkreetsemalt veekogude hea seisundi saavutamisele kaasa aitamine. See tugines Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestati EL veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1-73). Kitsam eesmärk oli parandada Eesti vooluveekogude ökoloogilist seisundit ning vältida seisundi edasist halvenemist. Selleks inventariseeriti kokku 1005 tõkestusrajatist (paisu), koostati 45 projekti paisude avamiseks kalade ränneteks, leiti võimalusi riigi omandis olevate paisudega seotud halduskoormuse vähendamiseks ning hangiti uuringuid, keskkonnamõjude hindamisi ja muid vajalikke töid paisudega seotud probleemide vähendamiseks.

Inventariseerimisega saadud ülevaade Eestis jõgedel asuvatest tõkestusrajatistest on info, mida saavad kasutada paljud keskkonnaga tegelevad institutsioonid ja inimesed. See on kõrgelt hinnatav teave, mis aitab vooluvete majandamisotsuste tegemisel. Paisude halduskokkulepete sõlmimine aitab kaasa riigipoolsete kulutuste, vastutuse ja halduskoormuse vähenemisele. Koostatud kalapääsude rajamise ja paisude likvideerimise projektid loovad eelduse jõgede parema ökoloogilise seisundi saavutamisele. Programmi tulemusena tehtu aitab kaasa kalapopulatsioonide, sealhulgas rannikumeres elunevate siirdekalade kaitsele, andes sellega tulevikus otsest looduskaitselist ja majanduslikku kasu.

Programmi elluviimiseks korraldati neli riigihanget:

Hankes käsitleti 86 tõkestusrajatist. Hange I oli jaotatud osadeks I ja II, mille osas I käsitleti 11 objekti ja osas II 75 objekti. Hanke võitsid ühispakkujad Eesti Veeprojekt OÜ, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS ning VSIA Melioprojekts. Tööd hanke täitmiseks algasid 5.01.2012 ja kestsid kuni 28.06.2013.

I hanke esimene osa

Valmis teostatavusuuring ja tehnilised lahendused kalade rändetingimuste parandamiseks kaheksal lõhelaste jõel oleva 11 tõkestusrajatise osas nende lülitamiseks meetme „Vooluveekogude seisundi parandamine“ investeeringute kavasse. Teostatavusuuringu koostamise käigus koondati andmed, mis olid saadud riigimaal või reformimata riigimaal asuvate tõkestusrajatiste inventeerimise käigus ning koostati keskkonnamõjude hinnangud, eelprojektid, investeeringute ja ekspluatatsioonikulude maksumused, hankedokumendid ehitus- ja inseneri/omanikujärelevalve teenuse hangete väljakuulutamseks. Samuti hangiti eelnimetatule kohaliku omavalitsuse ja Keskkonnaameti arvamused projektlahenduste osas. Analüüsi tulemusena leiti parim tehniline lahendus tõkestusrajatise edaspidiseks ekspluateerimiseks, eesmärgiga tagada kalade ja setete vaba liikumine vooluveekogul. Valmistati ette hankedokumendid 11 paisu lülitamiseks ÜF-st finantseeritavate tööde kavasse. Hõlmatud paisud olid järgmised:

  • Süvahavva, Võhandu jõel
  • Lõve, Rõngu jõel
  • Lossimäe, Rõngu jõel
  • Endla Sinijärve, Räägu kanalil
  • Ansipi, Avijõel
  • Vihtra, Pärnu jõel
  • Laitse, Vasalemma jõel
  • Vahakulmu, Valgejõel
  • Tapa, Valgejõel
  • Nõmme Veskijärve, Nõmme jõel
  • Ao II, Põltsamaa jõel

Teostatavusuuringu tulemusena valiti välja viis paisu (ülaltoodud nimekirjas viimased/allajoonitud, millele hakati rajama kalapääse. Täiendav info nende kohta on leitav lehelt: “Vooluveekogude seisundi parandamine 2. Projekt SFOS 2.1.0401-0002”.

Ülejäänud I hanke esimese osa paisude koondandmed võib leida siit.

I hanke esimese osa tulemused on leitavad alljärgnevailt linkidelt:

I hanke teine osa. 71 tõkestusrajatise inventariseerimine.

Inventariseerimise käigus kontrolliti ja täpsustati riigimaal või reformimata riigimaal tõkestusrajatiste (paisude) ja paisjärvede (sh järvede äärsete kinnistute) omandikuuluvus ning kaitsealad ja hoiualad, mis asusid uuritavate tõkestusrajatise mõjupiirkonnas või võisid saada mõjutatud tõkestusrajatise likvideerimisest või kalateede võimalikust rajamisest. Valmis uuringuaruanne vooluveekogudel oleva 71 tõkestusrajatise tehnilise seisukorra kohta. Määrati tugevasti muudetud veekogude (TMV) testi alusel igale tõkestusrajatisele keskkonnamõju vähendamise meetmed ja koostati valitud meetmete jaoks keskkonnamõjude eelhinnang. Lähtuvalt TMV testi tulemustest esitati aruandes lahendus tõkestusrajatise säilitamise, lammutamise või kalatee rajamise osas. Lahendustes arvestati nii paisu kasutusotstarvet, ajaloolist, kalanduslikku kui ka rekreatiivset väärtust. Samuti võeti arvesse TMV testi raames tehtav majandusanalüüs. Valitud lahendusele koostati uuringuaruande lisana keskkonnamõjude eelhinnangud.

I Hanke teise osa tulemused:

Hanke käigus inventariseeriti sellel ajal teadaolnud 919 tõkestusrajatist jõgedel ja ojadel, mis asusid nii riigi-, era-, kui reformimata riigimaal. Selgitati välja tõkestusrajatiste (paisude) ja paisjärvede (sh järvede äärsete kinnistute) omandikuuluvus, vee erikasutuslubade olemasolu ning fikseeriti, millised kaitsealad ja hoiualad asusid uuritavate tõkestusrajatise mõjupiirkonnas või võisid saada mõjutatud nii tõkestusrajatise likvideerimisest kui kalateede võimalikust rajamisest. Teostati objektide ülevaatus ja tehnilisele seisundi hindamine. Kalanduseksperdid andsid hinnangud iga konkreetse tõkestusrajatise mõjust kalastikule ühes ettepanekuga kalade rändetingimuste parandamiseks. Riigimaal või reformimata riigimaal olevatele tõkestusrajatistele, millel puudus vee erikasutusluba, valmistati töö raames ette vee erikasutusloa taotluste eelnõud.

Riigihange registrinumbriga 129605 kuulutati välja 8.03.2012. Hanke võitsid ühispakkujad Eesti Veeprojekt OÜ, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS, Maves AS, Kobras AS, Piiberprojekt OÜ, Merin OÜ, Ökokonsult OÜ ja Projektbüroo Koda OÜ. Tööd II hanke täitmiseks algasid 15.06.2012 ja lõppesid 28.07.2013.

II hanke tulemused:

Hanke tööde eesmärk oli lahenduste leidmine riigi omandis – Maanteeameti (MNT) ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) volitatud valitsemisel olevatele paisudele. Hange koosnes eriiseloomulistest töödest, mis oli struktureeritud viite gruppi (tähistused A-E). Hankesse oli kaasatud ühtekokku 117 tõkestusrajatist.

Osa A  seisnes paisude likvideerimise õiguslike võimaluste juriidilises analüüsis ning riigi omandis olevate tõkestusrajatiste haldusõiguste üleandmise viiside ja lepingute väljatöötamises.

Osa B hõlmas nelja objekti (millele töö käigus lisandus ka üks eramaal olnud pais), mis olid seni inventeerimata. Tööd teostati varasemate hangete käigus kasutusel olnud metoodika kohaselt.

Osasse C olid koondatud sellised 81 paisu, millel inventariseerimise info kohaselt puudus vajadus kalade rändeteid avada, ent millised olid riigifunktsioonide täitmiseks tarbetud, kujutades endast üksnes täiendavat halduskoormust ja kulu. Hanke ülesanne oli saavutada nende paisude osas haldamise kokkulepped kohalike omavalitsuste või kohapealsete initsiatiivikate kodanikega. A osas välja töötatud lahendusteede abil õnnestus hanke lõpuks kokku leppida 45 tõkestusrajatise haldusele andmise osas. Kuna teatud juriidilised toimingud võtavad aega kauem, võib eeldada, et MNT ja RMK sõlmivad kokkulepped ka mitme ülejäänud paisu osas. Millistel objektidel aga kokkuleppeid ei sündinud, ega ole ka MNT ja RMK hinnangul hiljem tulemas, need riik tulevikus likvideerib.

Osa D hõlmas paise, mis olid inventariseerimisel saanud koondhinnangud 1-3 st, millel tuli avada kalade rändetee. Neile 31 objektile koostati kalapääsude rajamise või paisutuse likvideerimise projektid ühes vajalike eeluuringutega. Hinnati kaasnevad keskkonnamõjud KMH eelhinnangu tasemel ja projektide tõhusus kalastiku jaoks.

E osa tegeles vaid ühe paisu – Saesaarega Ahja jõel Taevaskojas. Et saada infot, kas ja kuidas on võimalik Saesaare pais likvideerida ja mis see endaga kaasa tooks, koostati paisutuse likvideerimise projekt ja hinnati selle elluviimise võimalikke mõjusid täismahulise KMH käigus. E osa juurde kuulusid ka kõik vajalikud uuringud ja eksperthinnangud saamaks teavet, kuidas mõjutab pais ja selle võimalik likvideerimine Ahja jõe ürgoru loodust, sealset elustikku ja maastikku. Samuti analüüsiti hüdroenergia tootmise lõpetamisega kaasnevaid majanduslikke aspekte. Saesaare paisu likvideerimise KMH aruanne valmis 6.01.2016 ja selle avalik arutelu toimub Põlvas 2.02.2016.

Riigihanke nimetusega „Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks: avaliku sektori paisud” (viitenumber 152607) võitsid ühispakkujad Consultare OÜ, Piiber Projekt OÜ, OÜ Hendrikson & Ko ja Osaühing Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi. Hankeleping sõlmiti 27. oktoobril 2014. aastal ja tööd kestsid kuni 15. detsembrini 2015.

III hanke tulemused:

Programmi viimase hankega koostati paisutuse likvideerimise projektid avaliku sektori paisudele, mis selleks ajaks teadaolevalt III hankes haldamishuvilisi ei leidnud. Projektidega kaasnesid objekti piirkondade topogeodeetilised ja ehitusgeoloogilised uuringud, nende elluviimise keskkonnamõjud analüüsiti KMH eelhinnangute tasemel.

Riigihanke nimetusega „Avaliku sektori paisudele kalapääsude projekteerimine” (viitenumber 163772) võitsid ühispakkujad Eesti Veeprojekt OÜ ja Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ. Leping sõlmiti 12. augustil 2015. aastal ja tööd kestsid kuni 31. oktoobrini 2015.

IV hanke tulemused:

Viimati uuendatud 15.12.2021

open graph imagesearch block image